Madeira jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: hr:Madeira (rijeka) |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Madeira jõgi.png|thumb|Madeira kaart]]
[[Pilt:Bolivia north.jpg|thumb|Madeira jõgi ja Boliivia põhjapoolseim punkt (tähistatud lipuga) [[Abuná]] Madeirasse suubumise kohas]]
'''Madeira jõgi''' on [[jõgi]] [[Lõuna-Ameerika]]s, mille valglast jääb põhiosa [[Brasiilia]]sse ja [[Boliivia]]sse, natuke ka [[Peruu]]sse, [[Amazonas]]e [[lisajõgi]].
Jõe pikkus on 3239 km. Tema [[valgla]] on 850 tuhat km² ja [[vooluhulk]] suudmes 17 tuhat km³. Nende näitajate poolest on ta üks maailma suurimaid jõgesid, mis suubub teise jõkke: pikkuse poolest teine, jäädes alla samuti Amazonasesse auubuvale [[Purus]]ile, vooluhulga poolest suudmes samuti, jäädes alla Amazonasesse suubuvale [[Rio Negro jõgi|Rio Negro]]le, ja valgla poolest neljas, [[Brahmaputra]]sse suubuvale [[Ganges]]ele, [[Paraná]]sse suubuvale [[Paraguay jõgi|Paraguay]]le ja [[Kongo jõgi|Kongo jõkke]] suubuvale [[Kasai]]le. Kui arvestada kõiki jõgesid, on ta pikkuselt 19. ja vooluhulgalt suudmes 10. jõgi maailmas.
Madeira valgla see koht, kust suudmeni kõige pikem tee on, paikneb Boliivias [[Cochabamba]] linnast lõunas. Sealt algab [[Rio Grande]], mis voolab alguses kagusse, ületab [[Santa Cruzi departemang]]u piiri, teeb seejärel poolkaare ja suundub põhja ning lõpuks loodesse. Sellest kohast alates, kus ta vasakult ühineb [[Yapacani]] jõega, kannab ta nime [[Mamoré]]. Mamoré ületab kohe [[Beni departemang]]u piiri ja voolab üsna täpselt põhja. Paremalt suubub temasse Brasiilia ja Boliivia piirijõgi [[Guaporé]], mida kutsutakse ka nimega Itenes. Mamoré voolab Brasiilia ja Boliivia piirijõena edasi põhja, kuni temasse suubub vasakult [[Madre de Dios]]. Sellest kohast alates nimetatakse jõge Madeiraks. Madeira voolab põhja kuni Boliivia põhjatipuni, pöördub kirdesse ja voolab läbi [[Amazonase madalik]]u, algul [[Rondônia]] ja pärast [[Amazonase osariik|Amazonase osariigis]], kuni suubub paremalt Amazonasesse.
Peajõe algus Boliiviast on kahtluse alla seatud. Brasiiliast algav Guaporé on Mamoréga ühinemisel veerohkem kui Mamoré ja on väidetud, et just Guaporé algus Brasiilias [[Mato Grosso osariik|Mato Grosso osariigis]] [[Parecise mäed|Parecise mägedes]] on Madeira tõeline lähe.
Suudmes moodustab Madeira kaks haru. Nende vaheme lääb [[Tupinambarana]] saar, mis on üks maailma suurimaid jõesaari (kõige suurem jõesaar on [[Araguaia]] jõel olev [[Bananal]]i saar). Madeira see suudmeharu, kus voolab enamik vett, suubub otsa Amazonasesse, aga teine suudmeharu voolab pikalt Amazonase kõrval ja seda nimetatakse [[Uraría]]ks.
[[Pilt:Rio Madeira 09072007.jpg|thumb|Madeira [[Porto Velho]] juures]]
Madeira äärsed suurimad asulad on Beni departemangu keskus [[Trinidad (boliivia)|Trinidad]], kaksiklinn [[Guarajá-Mirim]] – [[Guayaramerin]], mis asub jõe kummalgi kaldal vastavalt Brasiilias ja Boliivias, Madre de Diose suudme vastas Brasiilias olev [[Canela]], Rondônia osariigi keskus [[Porto Velho]] ning Amazonase osariigis asuvad [[Humaifá]], [[Manicoré]], [[Novo Aripuanã]], [[Borba]], [[Nova Olinda do Norte]] ja [[Autazes]]. Uraría ääres asuvad [[Maués]], [[Barreirinha]] ja [[Parintins]].
Madeira on vihmaperioodil ookeanilaevadega laevatatav rohkem kui 1000 km, peaaegu Porto Velho juures oleva [[San Antonio kärestik]]uni. Kuivaperioodil, mis kestab [[juuni]]st [[november|novembrini]], võib veetase jões langeda koguni 15 meetrit ja San Antonio kärestikuni sõitmine pole võimalik laevadel, mille [[süvis]] on üle 2 meetri.
Yapakani suurmest allapoole voolab jõgi üldiselt troopilises [[vihmamets]]as, kus peale jõelaevade ei ole õieti teisi liikumisvõimalusi. Guajará-Mirimi ja Humaifá vahel kulgeb jõe ääres [[maantee]], mis Porto Velhos jõe ületab. Porto Velho ja Guajará-Mirimi vahel, kus jõgi ei ole [[kärestik]]e tõttu laevatatav, kulgeb jõe kõrval [[raudtee]], mis ei ole muu raudteevõrguga ühenduses.
{{commonscat|Madeira River|Madeira River}}
[[Kategooria:Amazonase jõgikond]]
| |||