Jakov Sverdlov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: la:Iacobus Sverdlov
Resümee puudub
8. rida:
Jakov Sverdlov lõpetas gümnaasiumi 4 klassi ning õppis edasi apteekriks.
 
1901. aastal liitus Nižni Novgorodis [[VSDTP]] ning peale selle lõhenemist [[VSDT(b)P]]ga, ning hakkas professionaalseks revolutsionäöriks-tegeles [[agitatsioon]]iga [[Kostroma]]s, [[Kaasan]]is, [[Jekaterinburg]]is ning kuulus Jekaterinburgi ja Uraali [[VSDT(b)P komiteedesseUurali komitee]]desse.
 
[[1905. aasta revolutsioon]]i ajal saadeti VSDT(b)P poolt septembrikuus 20. aastasena [[VSDT(b)P Keskkomitee]] esindajana Uraali (suur tööstuspiirkond-Jekaterinburg) organiseerima revolutsioonilist liikumist.
16. rida:
Korduvalt arreteeriti, mõisteti vangi ja saadeti asumisele. [[1910]]. aastal viibis asumisel Narõmil, kust põgenes ja oli lühikest aega [[Jossif Stalin]]i asemel [[Pravda]] toimetaja ning koopteeriti [[VSDT(b)P KK Vene Büroo]]sse.
 
[[5. mai]]l [[1911]] mõisteti Sverdlov aga 4 aastaks asumisele Narõmi kraisse [[Tomski kubermang]]u, kus ta viibis koos [[Jossif Stalin]]iga, kes põgenes asumistelt augustikuus ning seejärel põgenes ka asumistelt [[1912]]. aasta detsembrikuus Sverdlov. [[1913]]. aastal püüti aga [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Peterburi ohranka]] salajase kaastöölise [[Roman Malinovski]] info alusel põgenenud Sverdlov ja Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele [[Krasnojarski kubermang]]u [[Turuhansk]]isse, kus viibisid kuni 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]ini.
 
Peale märtsis 1917. toimunud VSDT(b)P VII Konverentsi, valiti [[VSDT(b)P Keskkomitee]]sse, KK sekretäriks ja asus juhtima [[VSDT(b)P KK Sekretariaat]]i. Peale V.I.Lenini ja [[Grigori Zinovjev|Zinovjev]]i varjumist [[Razliv]]i ja [[Soome]]-oli tema ja [[VSDT(b)P Keskkomitee]] kontaktisikuks.
 
Lenini äraolekul oli faktiliseks VSDTP tegevuse juhiks võimuhaaramise ettevalmistamisel Petrogradis ja Venemaal.
29. rida:
Peale [[Brest-Litovski rahuleping|Brest-Litovski rahuläbirääkimiste]] ebaõnnestumist [[Lev Trotski]] poolt alanud saksa vägede pealetungi Petrogradile, nimetati jaanuaris [[1918]] [[Petrogradi Revolutsioonilise kaitse komitee]] esimeheks.
 
[[13. jaanuar]]ist [[1918]] peale [[Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja [[Talupoegade Saadikute Nõukogu]] ühendamist oli (''ВЦИК РСКД'') [[Tööliste, Soldatide ja Talupoegade Saadikute Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Tööliste, Soldatide ja Talupoegade Saadikute Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] esimees; ja [[Nõukogude kongressid|II Nõukogude Kongressil]] bolševike fraktsiooni esimees.
 
Sverdlov oli kaesinese bolševistliku Nõukogude Põhiseaduse väljatöötamiskomisjoni esimees, tema poolt ettevalmistatud [[Vene NSFV]] KonstitsioonKonstitutsioon, kuulutas [[proletariaadi diktatuur]]i riigivalitsemise põhialusena.
 
Sverdlov oli kaesinese bolševistliku Nõukogude Põhiseaduse väljatöötamiskomisjoni esimees, tema poolt ettevalmistatud [[Vene NSFV]] Konstitsioon, kuulutas [[proletariaadi diktatuur]]i riigivalitsemise põhialusena.
== Sverdlovi sisepoliitika riigijuhina==
[[20. mai]]l [[1918]] [[Tööliste, Soldatide ja Talupoegade Saadikute Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Tööliste, Soldatide ja Talupoegade Saadikute Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] istungil, kuulutas Sverdlov välja riikliku poliitika külakehvikute ja kulakute vaheliste vastuolude ärakasutamiseks ning kasakatevastase repressiivpoliitika elluviimiseks. Riiklikud repressioonid olid reaktsioon toidurekvireerimisaktsioonidele vastuhakanud talupoegadele ülestõusudele ning vastuhakkudele [[toitlustussalk]]adele.
 
1918. aasta juulis oli ta kõrgeim nõukogude võimuesindaja, kes andis korralduse Jekateringurgis kinnipeetava endise keisri [[Nikolai II]] ja tema perekonna ning kaaskonna ilma kohtuta hukkamiseks.
Peale [[30. august]]il [[1918]] [[Vladimir Uljanov|Lenin]]ile toime pandud atendaadikatset kuulutas Sverdlov 2. septembril 1918 välja riikliku [[Punane terror|Punase terrori]], kõigile Revolutsiooni vastastele. Samas püüdis Sverdlov ka haarata Lenini raviperioodil valitsevat kohta Nõukogude riigiaparaadis- olles Kesktäitevkomitee (kõrgeima rahvaesindusorgani) ja [[VSDT(b)P KK Sekretariaat|VSDT(b)P KK Sekretariaadi]] juhina oli ta ka tegelik Nõukogude Venemaa juht, asudes [[Vladimir Uljanov]]i kabinetis, allkirjastades väljaantuavaid seadusandlikke akte ning juhendades [[Rahvakomissaride Nõukogu]] istungeid.
 
Peale [[30. august]]il [[1918]] [[Vladimir Uljanov|Lenin]]ile toime pandud atendaadikatset kuulutas Sverdlov 2. septembril 1918 välja riikliku [[Punane terror|Punase terrori]], kõigile Revolutsiooni vastastele. Samas püüdis Sverdlov ka haarata Lenini raviperioodil valitsevat kohta Nõukogude riigiaparaadis- olles Kesktäitevkomitee (kõrgeima rahvaesindusorgani) ja [[VSDTÜK(b)P KK Sekretariaat|VSDTÜK(b)P KK Sekretariaadi]] juhina oli ta ka tegelik Nõukogude Venemaa juht, asudes [[Vladimir Uljanov]]i kabinetis, allkirjastades väljaantuavaid seadusandlikke akte ning juhendades [[Rahvakomissaride Nõukogu]] istungeid.
 
== Sverdlovi välispoliitika riigijuhina==
Peale sisepoliitiliste ambitsioonide elluviimist, valmistas ning viis läbi Sverdlov ette ka [[I Kommunistliku Internatsionaali Kongress]]i.
 
==Sverdlovi surm==
Pärast atendaadist osaliselt paranenud [[Vladimir Uljanov]]i naasmist nõukogude võimu juhiks, suunati ÜK(b)P KK poolt agitatsioonitööle, ette valmistama [[Nõukogude kongressid|VIII Nõukogude Kongressi]], ametliku versiooni kohaselt Sverdlov haigestus antud ringreisil ja suri väljaspool Moskvat.
 
== Teenistuskäik ==