Andrei Belõi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Bakst bely.jpg|thumb|right|[[Lev Bakst]]. Andrei Belõi portree.]]
'''Andrei Belõi''' (kodanikunimega '''Boriss Nikolajevitš Bugajev''', [[26. oktoober]] [14. okt.] [[1880]]
Tema meistriteoseks peetakse [[sümbolism|sümbolistlikku]] romaani "[[Peterburg]]".
Ta sündis [[matemaatik]]u [[Nikolai Bugajev]]i (1837–1903) peres. Kuni 26. eluaastani elas Belõi Moskva kesklinnas [[Arbat]]il ja tema tollases kodus on tänapäeval tema mälestuskorter.
Alates aastast 1978 antakse Venemaal välja autoriteetse kirjandusauhinnana [[Andrei Belõi preemia]]t.▼
[[1891]]–[[1899]] õppis ta Polivanovi gümnaasiumis, kus viimastes klassides hakkas huvituma [[budism]]ist, [[okultism]]ist ja [[kirjandus]]est. Erilist mõju avaldasid talle [[Henrik Ibsen]], [[Fjodor Dostojevski]] ja [[Friedrich Nietzsche]]. Noorpõlves püüdis ta kunstilis-müstilisi suundumusi ühendada [[positivism]]i ja [[täppisteadused|täppisteadustega]]. Ta astus [[Moskva ülikool]]i [[matemaatika]]teaduskonda, aga õppis ka [[Darwin]]i töid ja [[keemia]]t ning töötas [[selgrootud|selgrootute]] [[zooloogia]] alal. Blok lõpetas [[1904]] ülikooli kiitusega.
[[1903]] alustas Blok kirjavahetust [[Aleksandr Blok]]iga. 1904 kohtusid nad ka isiklikult. Blok tutvustas talle ka oma abikaasat, [[Dmitri Mendelejev]]i tütart Ljubovi, keda Blok väga ei hinnanud, vaid eelistas aega veeta kergemeelsete naistega. Belõi lõi Blokilt naise üle, kuid jäi temaga endistviisi sõbraks. [[1906]] avaldas Belõi sellest armastuskolmnurgast poeemi, mis ehmatas Mendelejeva ära ja naine läks oma mehe juurde tagasi. Belõi oli naise kaotamisest masenduses, mõtles isegi enesetapust, aga sõitis siis kaheks aastaks välismaale, kus jätkas luuletamist.
Pärast Venemaale naasmist abiellus Belõi Asja Turgenevaga ning [[1911]] käisid nad [[pulmareis]]il [[Sitsiilia]]s, [[Tuneesia]]s, [[Egiptus]]es ja [[Palestiina]]s.
[[1912]] kohtus Belõi [[Berliin]]is [[Rudolf Steiner]]iga ja hakkas tema õpilaseks. Sõja puhkedes [[1914]] kolis Steiner koos oma õpilastega [[Šveits]]i, kus Steineri õpilased ja järgijad püstitasid oma kätega [[Goetheanum]]i.
[[1916]] kutsuti Belõi Venemaale sõjaväe tervisekontrolli. Belõi sõitiski, jättes oma naise maha. Sõjaväkke siiski Belõid ei võetud. Ta kirjutas proosaraamatuid ja lävis tihedalt [[Proletkult]]i noorte proletaarsete kirjanikega (Proletkult moodustati alles järgmisel aastal).
[[1917]] sõitis Belõi Šveitsi tagasi, kuid vahepeal oli ta Asjale võõraks jäänud. Naine pühendas ennast Steineri organisatsioonile ja teda nimetati antroposoofiliseks [[nunn]]aks. Asja oli väljapaistev kunstnik ja eriti graafik, kelle töödega olid illustreeritud paljud antroposoofilised väljaanded.
Belõi naases Venemaale ja tutvus seal naise Klavdiaga, kellest sai tema kolmas naine. Kuid Klavdia oli abielus ja sai alles [[1929]] oma mehe juurest ära tulla. Mõni kuu hiljem abiellus ta Belõiga.
▲Alates aastast [[1978]] antakse Venemaal välja autoriteetse kirjandusauhinnana [[Andrei Belõi preemia]]t.
{{DEFAULTSORT:Belõi, Andrei}}
10. rida ⟶ 26. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1880]]
[[Kategooria:Surnud 1934]]
[[bn:আন্দ্রে বেলি]]
| |||