Moe mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
Esimesed ametlikud ülestähendused selle viinaköögi kohta pärinevad [[1794]]. aastast, kui koostati “Revali kreisi viinaköökide registrit”, kuhu kanti ka ''Muddise'' (tänapäeval Moe) mõisa viinaköök<ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&museum_id=108 Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]</ref>. Aja jooksul palju omanikke vahetanud mõisa omandas [[1886]]. a. varem [[Einmanni mõis|Einmann]]i ja [[Saiakopli mõis]]a omandanud eestlane J. [[Kurberg]], kes arendas [[1887]]. aastal Moele endisest mõisa [[viinaköök|viinaköög]]ist välja moodsa [[piiritus]]etehase, millest sai Eesti üks suuremaid piiritusevabrikuid. Hoone läänetiib kavandati piirituse tootmiseks, idatiivas pruuliti aga [[õlu]]t. Pärast [[1908]]. a. tulekahju ehitati kõrgemaks betoonist ülaosaga [[ratifikatsioon]]itorn. Vabriku ees on maakividest piiritusekelder. Vanas, 18. sajandil ehitatud mõisa viinaköögis tegutseb [[Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]].
==Mõisahooned==
Arvatavasti 18. sajandi lõpuosas püstitati mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik puidust peahoone, mida 20. sajandi algul veidi ümber ehitati. Peahoone on kaasajal hävinud (säilinud vaid välistrepp); alles on aga mitmeid kõrvalhooneid. Neist vaatamisväärseim on kaaristuga ait, mis
Moe mõisa härrastemaja oli tõeline pärl vanemat tüüpi häärberite seas. H. Pirangi raamatus "''Das Baltische Herrenhaus''" on kirjeldatud kolme iseloomulikku vana arhitektuuri esindajat - ''Kardis'' [[Liivimaa]]l, ''Muddis'' [[Eestimaa]]l ja ''Kulben'' [[Kuramaa]]l<ref>[http://www.eestigiid.ee/?CatID=94&ItemID=1547 Moe küla]</ref>.
==Viited==
| |||