Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama.
Troojalased erinevad [[viirusarvutiviirus|viirustest]]test selle poolest,et nad ei tegele ise otsese vandalismiga (küll aga võib sellega tegeleda [[kräkker]] kes troojalase kaudu süsteemile juurdepääsu saab), ei poogi end külge teistele failidele ega seeläbi nö. nakata neid ega levita end ka muul moel ise edasi. Selle asemel avavad troojalased nö. "tagauksi", mille kaudu on [[kräkker]]itel võimalik saada süsteemidele juurdepääs, kuni täieliku kontrollini nende üle, koguvad privaatseid kasutajaandmeid (paroolid,klahvisisestused,ekraanipildid jne) saates need oma looja suva poolt valitud suunal ja nullides muude viisidega süsteemide ning nendes sisalduvate andmete turvalisuse.
