Lääneanakard: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: sw:Mkorosho |
Resümee puudub |
||
5. rida:
| image = Koeh-010.jpg
| image_width = 250px
| image_caption = Illustratsioon [[Franz Eugen Köhler|Köhleri]] [[1887]]. aasta ravimtaimede raamatust
| regnum = [[Taimed]] ''Plantae''
| phylum = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| classis = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| ordo = [[Seebipuulaadsed]] ''Sapindales''
| familia = [[Anakardilised]] ''Anacardiaceae''
| genus = [[Anakard]] ''Anacardium''
| genus_authority =
27. rida ⟶ 21. rida:
| range_map_caption =
}}
'''Lääneanakard''' ehk '''india nakrapuu''' (''Anacardium occidentale'') on
Taim on pärit [[Brasiilia]] kirdeosast, kus seda [[portugali keel]]es nimetatakse ''cajueiro'' [kažu'eiru].
▲'''Lääneanakard''' ehk '''india nakrapuu''' (''Anacardium occidentale'') on [[puu]] [[katteseemnetaimed]]e hulka kuuluva [[anakardilised|anakardiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[anakard]]i [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].
Lääneanakard on väike igihaljas puu, mis kasvab 10–12 meetrit kõrgeks. Puutüvi on lühike ja sageli ebakorrapärase kujuga.
▲Taim on pärit [[Brasiilia]] kirdeosast, kus seda [[portugali keel]]es nimetatakse ''cajueiro'' [kažu'eiru]. Portugallased on seda levitanud, nii et nüüd leidub seda kõikjal, kus on piisavalt soe ja niiske kliima. Teda kasvatatakse [[viljapuu]]na [[troopika]]s.
Puu [[leht|lehed]] paiknevad [[oks]]al [[spiraal]]selt, on nahkja pinnaga, kujult [[ellips|elliptilised või [[äraspidimunajas|äraspidimunajad]], 4–22 cm pikad ja 2–15 cm laiad.
Taime [[vili]] on '''akažuu''' (portugali keeles ''caju'' [kažuu]. Tavaliselt peetakse ja nimetatakse viljaks ovaalset kuni pirnikujulist [[ebavili|ebavilja]], mis areneb [[õiepõhi|õiepõhjast]] ning koosneb [[viljaraag]]udest. Seda nimetatakse '''akažuuõunaks''' ehk '''kašuõunaks'''. Ta kujutab endast kollast ja/või punast ploomi- või pirnisuurust (läbimõõt 5...11 cm) moodustist. See on magushapu ja mahlakas ning seda süüakse toorelt. ▼
[[Õis|Õied]] moodustavad [[kobar]]a või [[pööris]]e, mis on kuni 26 cm pikk. Õied ise on väikesed, algul kahvaturohelised, pärast tõmbuvad punaseks. Õiel on 5 kitsast [[kroonleht]]e, mis on 7–15 mm pikad.
Taime tegelik vili on ligikaudu neeru- või poksikindakujuline [[luuvili]], mis kasvab ebavilja otsas. Luuvili kasvabki kõigepealt ning seejärel telib [[õieraag|õieraost]] ebavili. Tegeliku vilja sees on üksainus [[seeme]] (nakar ehk akažuupähkel ehk [[india pähkel]] ehk kašupähkel). See seeme ei ole botaanilises mõttes [[pähkel]], kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Mõned inimesed on nakarde vastu [[allergia|allergilised]], kuid nakrad on vähem sagedane [[allergeen]] kui mõned muud pähklid. ▼
▲Taime [[vili]] on
==Kasutamine==▼
Akažuuõuna süüakse mahlase ja hapu viljaliha pärast. Seda süüakse toorelt ning sellest tehakse [[moos]]i, vürtsitatud kastet ja jooke. Mõnes kohas on kombeks teha sellest [[alkohoolne jook|alkohoolset jooki]] või lahjendatud ja suhkruga segatud mahla. [[Goa]]s tehakse sellest alkohoolset jooki nimega ''[[fenny]]''. Akažuuõunas on palju [[tanniin]]i ning ta rikneb kergesti. Seetõttu visatakse see paljudes kohtades pärast nakra eemaldamist lihtsalt ära. ▼
▲Taime tegelik vili on ligikaudu neeru- või poksikindakujuline [[luuvili]], mis kasvab ebavilja otsas. Luuvili kasvabki kõigepealt ning seejärel telib [[õieraag|õieraost]] ebavili. Tegeliku vilja sees on üksainus [[seeme]] (nakar ehk akažuupähkel ehk [[india pähkel]] ehk kašupähkel). See seeme ei ole botaanilises mõttes [[pähkel]], kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Mõned inimesed on nakarde vastu [[allergia|allergilised]], kuid nakrad on
Vilja kõvad rohelised koored sisaldavad tugeva nahka ärritava toimega [[toksiin]]i nimega [[urušiool]]. Enne seemne tarvitamist tuleb koored eemaldada. Selle protseduuri käigus saavad töölised sageli tugevasti kõrvetada (toime sarnaneb [[roniv mürgipuu|roniva mürgipuu]] omale. Tervisepoodides on saadaval '''toornakraid''', mis on ainult keedetud, mitte röstitud ega pruunistatud. ▼
100 grammi nakraid sisaldab 553 kcal ehk 2314 kJ [[energia]]t, 30,19 g [[süsivesik]]uid, 5,91 g [[suhkur|suhkrut]], 43,85 g [[rasv]]u, 18,22 g [[valk]]e ja 3,3 g sideaineid. [[Mineraalaine]]test sisaldab see 660 mg [[kaalium]]i, 593 mg [[fosfor]]it, 292 mg [[magneesium]]i, 37 mg [[kaltsium]]i, 6,68 mg [[raud]]a, 5,78 mg [[tsink]]i, 1,06 mg [[niatsiin]]i ehk [[B3-vitamiin]]i, 0,86 mg [[pantoteenhape]]t ehk [[B5-vitamiin]]i, 0,5 mg [[C-vitamiin]]i, 0,42 mg [[tiamiin]]i ehk [[B1-vitamiin]]i, 0,42 mg [[B6-vitamiin]]i, 0,06 mg [[riboflaviin]]i ehk [[B2-vitamiin]]i ja 25 μg [[foolhape]]t ehk [[B9-vitamiin]]i.
[[Aasia köök|Aasia köögis]] on nakarde kasutamine toiduvalmistamisel laialt levinud, näiteks valmistatakse kana nakardega. Samuti tehakse [[maapähklivõi]] sarnast määret. Nakrad on väga õlirikkad ning neid lisatakse ka mõningatesse teistesse [[pähklivõi]]desse, et õlisisaldust tõsta. ▼
▲== Kasutamine ==
▲[[Pilt:Gui1_cashewfruit2.jpg|thumb|left|Nakari viljad]]
▲[[Pilt:CashewSnack.jpg|thumb|left|India pähklid]]
▲Akažuuõuna süüakse mahlase ja hapu viljaliha pärast. Seda süüakse toorelt ning sellest tehakse [[moos]]i, vürtsitatud kastet ja jooke. Mõnes kohas on kombeks teha sellest [[alkohoolne jook|alkohoolset jooki]] või lahjendatud ja suhkruga segatud mahla.
Brasiilias on akažuumahl kõikjal levinud. Kirde-Brasiilias on tavaline, et nakramüüjad müüvad ühtlasi odavalt akažuumahla.
▲Vilja kõvad rohelised koored
▲[[Aasia köök|Aasia köögis]] on
Akažuuõuna töötlemise kõrvalsaadusena saadakse viljakestavedelikku, mis koosneb peamiselt [[anakardhape]]test. Need happed on mürgised igasugustele [[gramm-positiivne bakter|gramm-positiivsetele bakteritele]] ja sellepärast kasutatakse viljakestavedelikku [[hambapõletik]]u korral. Anakardhappeid kasutatakse [[keemiatööstus]]es [[kardanool]]i valmistamiseks ja seda omakorda mitmesuguste [[vaik]]ude, katete ja hõõrdmaterjalide tootmiseks.
Nakrad on levinud [[näksid]] ja nende rikka maitsebuketi tõttu süüakse neid sageli paljalt, kergelt [[sool]]atuna või suhkurdatuna. Neid kaetakse ka [[šokolaad]]iga, ent nad on [[sarapuupähkel|sarapuupähklitest]] ja [[mandel|mandlitest]] kallimad ning seetõttu neid [[kompvek]]kides üldiselt ei kasutata, välja arvatud mõne erilise hõrgutisetootja toodangus.
{{Commons|Anacardium occidentale}}
[[Kategooria:Anakardilised]]
| |||