|
''Lastekirjandus on mõjuvõimas harimise vahend.'' (M Nikolajeva)
== Illustratsioon Eesti lasteraamatus ==
'''Eesti lasteraamatu[[illustratsioon]]i ajaloost:'''[[Pilt:lepatriinu.png|thumb|Päikesetäpiline lepatriinu]]
*J. Jannsen Eesti Laste Rõõm (1865;1872)
*Lasteajakiri Lasteleht (1901)
'''XX sajandi esikümnendil:'''
*K.A. Hindrey (1875-1947) – koomiksilaadse loomingu looja „Lõhkiläinud kolumats“
*P. Burman (1888-1934) – esimene Eesti animalist
*Roosileht (1887-1941)
*E. Viiralt (1898-1954) – rahvuslik romantism, illustreeris Juhan Jaigi raamatuid
*R. Kivilt (1888) – Oli illustraator Looduses, käärilõike tehnika looja
'''1940-50ndad aastad'''
Muutub valdavaks nn sotsialistlik realism – paraadlikkus, didaktilisus, pilt oli ilustatud nö õnnelik lapsepõlv. Oli palju vene lastekirjandust.
'''Eristuvad:'''
*G. Reindorff (1889-1974)
*O. Kangilaski (1911-1975) ill. nt „Suur Peeter ja väike Peeter“
*R. Tiitus (1906-1982)
*R. Kaljo (1914-1978) – Seiklusjutte maalt ja merelt
*Vender (1916) – Figuurid illustratsioonidel pikemad
'''1960-1970ndad aastad'''
Iseloomulikuks muutub erinevate kunstistiilide kasutamine.
*E. Valter (1929-2006)
*H. Laretei (1933-1994)
*S. Väljal (1928)
*L. Härm (1929)
*Sampu-Raudsepp (1942)
*N. Neider (1943)
Eesti lasteraamatut on illustreerinud alati nimekad kunstnikud. See on jätnud jälje kunstiajalukku.
80-90ndatel aastatel hakkasid kirjanikud ise illustreerima oma teoseid.
Mida väiksem on laps, seda suurem on pildi osakaal. Nt Arrak "Suur Tõll", pea maharaiumine, vaenlase tõrjumine.
Lastele ei meeldi laste endi joonistatud illustratsioonid.
'''Illustratsioon:'''
Pildid kaunistavad ja liigendavad teksti. Pilt tutvustab lastele värve ja annab materjali optiliseks treeninguks.
'''Pilt'''
[[Pilt]] stimuleerib vaatlemist, õhutab last aktiivsele uurimisele. Pilt võib poetiseerida ainet, tuua esile sisu, asjade andmeid.
Pilt raamatus avardab lapse maailmapilti, selle kaudu avardub realistlik kujutis.
Pilt võib lapsele jutustada ka omaette lugu (Nt "Suur maalritöö", Ott Arderi lasteluuletused, ill. Priit Pärn),
võib tegelikkusest võõrandada ja karikeerida seda.
Pildid õhutavad laste mõtlemisprotsesse.
Pilt ja tekst võivad olla samased, võivad täiendada teineteist.
Nii pildid kui tekstid võivad olla mitmetähenduslikud.
Pildiraamat või piltidega illustreeritud raamat - siin tuleb vahet teha.
Pildi ja sõna suhe on samane või mitte, sageli on pilt tekstist olulisem. Pilt ja sõna peavad moodustama terviku.
'''''Tekst ja pilt''''' - lahutamatu kooslus.
Oluline on pildi kvaliteet, värvid peavad olema puhtad. Oluline on ka raamatu formaat, objektide äratuntavus, lastekohased detailid.
Tuleks panna tähele laste eelistusi, mitte otsustada nende eest.
'''Laste pilditaju kujunemine'''
*1,5 - 3 aastane: äratundmise etapp. Sel erioodil on raamat huvitav. Nt "Traktoriraamat", raamat on loomakujuline jne.
Raamat ei pea sisaldama teksti. Laps õpib silmadega nähtavat nimetama. Laps kogeb raamatut kui eset, millega saab midagi ette võtta. Pilt on selge, ühtne tervik, realistlik.
*4 - 5 aastane: kuulamise ja vaatamise etapp, terviku tähtsustamine.
EESMÄRK: Raamat peab andma kogemuse leida seoseid ümbritsevast maailmast.
Minimaalne tekst, värviline.
*6 aastane: tekivad küsimused. Tähelepanu on pildi vormil, eelistavad realistlikku joonistust.
*7 aastane: algab "imestuse - hämmastuse" aeg. Muutub oluliseks side teksti ja pildi vahel.
Lastele meeldivad suuremad ja selgemad üksikasjad: hea foto, pildi ja teksti terviklikkus. Pilt peaks olema selge kontuuriga, pooltoonid ei sobi.
== Kirjanduse tutvustamine lastele ==
| 