Lasteraamatukogundus
Lasteraamatukogundus on raamatukogunduse haru, mille tegevus on suunatud lastele.
Lugejateeninduse eesmärgiks lasteraamatukogudes on igakülgselt teenindada eeskätt koolieelikuid, põhikooliõpilasi ja kõiki teisi, kellele lastekirjandus huvi pakub. Kuigi avaldatavate lasteraamatute nimetuste arv ei ole vähenenud, on 2000. aastatel laste huvi lugemise ja raamatute vastu hakanud rekordilise kiirusega vähenema.[1]
Lasteraamatukogusid hakati looma 1950. aastatel seniste raamatukogude lasteosakondade baasil. 1951 andis ministrite nõukogu korralduse luua Eestis 26 iseseisvat lasteraamatukogu. Seoses raamatukogusüsteemi tsentraliseerimisega said 1974. aastal iseseisvatest lasteraamatukogudest taas lasteosakonnad.
Oskused, mis laps omandab raamatukogus, panevad aluse elukestva õppimise harjumusele. Tänapäeva õpilased ei pea ainult teadma, kuidas infot leida, vaid peavad oskama seda ka käsitleda. Uuringud on näidanud, et raamatukogu- ja infooskuste õpetamine mõjutab positiivselt õpilaste saavutusi ja üldist arengut. Infootsingu abil õppimisele on omased avastamine ja riskimine, uudishimu ja motivatsioon, läbi eluliste situatsioonide omandab õpilane kriitilise ja loova mõtlemise. Raamatukoguoskuste õpetamisel on positiivne mõju lugemisoskuse arendamisele, sõnavara laiendamisele ja suulisele väljendusoskusele, probleemi lahendamise oskusele ja üldistele teaduslikele saavutustele (Eisenberg, Brown 1992).
Raamatukoguoskuste õpetamiseks mitmeid võimalusi, meetodeid ja teemasid. Traditsiooniliselt on välja kujunenud I klassile korraldatav raamatukoguekskursioon. Paljudele lastele on see esimene kokkupuude raamatukoguga. Räägitakse raamatust ja raamatu hoidmisest. Tunni jätkuks õpetatakse raamatule paberi ümberpanemist.
Viited muuda
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2009. Vaadatud 13. jaanuaril 2010.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)