[[Taani Hindamisraamathindamisraamat]]u järgi (1241:Henksel) oli varem Ohtu asunduse kohal 20 [[adramaa]] suurune küla, mis [[Poola-Rootsi sõda]]de ajal tühjenes. Samasse paika [[17. sajandisajand]]i algul rajatud mõis sai nime [[Ohtu vabatalu]] järgi (1534:Ochter). Rootsi võimu ajal läänistati mõis [[Nils Jönsson Krämer]]ile. Tõelise Ohtu looja on [[C.H. von Kursell]]. Mõisa hakati ehitama juba 1760-ndatel aastatel, aga ametlikult hakkas mõis kuuluma Kursellile 1775. aastal. Viimane ametlikult kinnitatud Ohtu mõisnik oli [[Gottlieb von Meyendorff]], kes lahkus oma perega Eestist 1918. aastal ja suri [[Dresden]]is 1923. aastal. Parun [[Conrad Meyendorff]]i poolt asutati 1871.aastal Ohtusse vallakool. Õppetöö algas 1. detsembril (v.k.j.) Uuetoa teomajas. 1872. aastal ehitati uus koolimaja valla keskele, Kuusikule. 1920. aasta 3. novembril kolis kool Ohtu mõisa. [[Saksa okupatsiooniokupatsioon]]i ajal asus mõisas lühikest aega ka haigla.
