Kolõma mägismaa: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kolõma mägismaa''' ehk '''Gedan''' ehk '''Gõdan''' ([[vene keeleskeel]]es Колымское нагорье ehk Гедан ehk Гыдан) on [[mägismaa]] [[Venemaa]] kirdeosas [[Kirde-Siber]]is peamiselt [[Magadani oblast]]i territooriumil. Mägismaa lõunaosa paikneb [[Jama laht|Jama]] ja [[Gižiga laht|Gižiga lahe]] rannikul.

Kolõma mägismaa koosneb [[mäeahelik]]utestest, [[lavamaa]]dest ja [[seljak]]utest, mis eraldavad [[Kolõma jõgi|Kolõma jõe]] jõgikonda Vaikse ookeani vesikonna jõgedest. [[Suntar-Hajata ahelik]]ust ulatub ta ida- ja kirdesuunas 1300 km kaugusele [[Anadõr]]i jõeläheni. Mägismaa edelaosas on ülekaalus lavamaad, lühikesed mäeahelikud ja graniidist [[mäemassivmäemassiiv]]id kõrgusega 1500—18001500–1800 m. Kirdesuunas paikneb mitu mäeahelikku, mis on eraldatud tektooniliste nõgude poolt. Need on [[Maimandžinski ahelik]] (kuni 1800 m), [[Ola lavamaa]], [[Seimtšani-Bujundini nõgu]], [[Omsuktšani ahelik]] (kuni 1962 m), [[Omsuktšani nõgu]], [[Korkodoni ahelik]], [[Kedoni ahelik]], [[Ülemkedoni nõgu]], [[Kongini ahelik]], [[Molongdini ahelik]] jt.

Kolõma mägismaa läänenõlval on mandriline paraskliima. Juuli keskmised õhutemperatuurid on +8...+10°С, jaanuari —40−40°С. Suvi on kuiv. Idanõlv on tuulepealne niiske kliimaga. Juuli keskmine õhutemperatuuron +4°С, jaanuari kuni —20−20°С.

Kolõma mägismaa 2/3 territooriumist on metsatu, esineb sammaste[[sammal]]de ja samblikutega[[samblik]]ega mägitundra ning [[kääbus-seedermänd]]. Jõeorud ning mäeahelikutemäeahelike ja seljakute nõlvade alamosadalaosad on kaetud kõrguseni 500 m põhja- ja kuni 800 m lõunanõlvadel hõredate [[lehis]]metsadegaemetsadega. Orgude põhjas on levinud [[lammimets]]ad.

Kolõma mägismaal on [[kuld|kulla]], [[tina]] ja haruldasedharuldaste [[muldmetall]]idide leiukohad. Nõgudes on [[kivisüsi|kivi-]] ja [[pruunsüsi|pruunsöe]] leiukohad. Mägismaal on rohkesti [[termaalvesi|termaalvett]].