Redaktsioon: 9. jaanuar 2006, kell 20:23 redigeeri Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. jaanuar 2006, kell 22:40 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 905 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ''See artikkel räägib ajaloolisest maaõiguslikust mõistest; Rootsi ja Soome haldusüksuste kohta vaata artiklit [[Lään (haldusüksus)]] ---- '''Lään''' ehk [[feood]] ~~(saksa keeles ''Lehn'', ''Lehen'' )~~ on kõrgematelt vaitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud ~~maa (maa-ala), [[linn]] või~~ [[~~kindlus~~kinnisvara]].▼ ~~{{toimeta}}~~ Lääni mõiste sai alguse saksa [[õigusruum]]is. Hiljem levis lään kogu [[keskaeg]]ses õigusruumis kasutatava maaõigusliku mõistena. Esialgu nimetati lääni [[benefiits]]iks: tähtajaliseks kasutamiseks [[vasall]]ile antud maa või muu vara. [[10. sajand\|10.]]–[[12. sajand]]il muutusid läänid päritavateks. [[13. sajand]]il kujunes välja [[lääniõigus]]. Lääniõiguse seaduslikud alused on kirja pandus [[Saksi peegel\|Saksi peeglis]] ([[saksa keel]]es ''Sachsenspiegel'') aastal [[1227]]. Saksi peegel kehtis keskajal Põhja-[[Saksamaa]]l, [[Eesti]]s kuni [[Liivimaa õiguspeegel\|Liivimaa õiguspeegli]] kehtestamiseni [[1337]]. ▲'''Lään''' ehk [[feood]] (saksa keeles ''Lehn'', ''Lehen'' ) on kõrgematelt vaitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud maa (maa-ala), [[linn]] või [[kindlus]]. Lääne jagasid [[süserään]]id, kes olid omal maal kõrgeimad võimukandjad: [[kuningas]], [[vürst]], [[hertsog]], samuti [[senjöör]]id: suur[[feodaal]]id, [[korporatsioon]]id, [[klooster\|kloostrid]], linnad. Lääni mõiste sai alguse saksa õigusruumis. Hiljem levis lään kogu [[keskaeg]]ses õigusruumis kasutatava maaõigusliku mõistena. Esialgu nimetati lääni [[benefiitsiks]] – tähtajaliseks kasutamiseks vasallile antud maa või muu vara. [[10.sajand\|10.]]-[[12.sajand]]il muutusid läänid [[pärimisõigus]]e järgi päritavateks maaüksusteks. [[13.sajand]]il kujunes välja [[lääniõigus]]. Lääniõiguse seaduslikud alused on kirja pandus [[Saksi peegel]]is (saksa keeles ''[[Sachsenspiegel]]'' ) aastal [[1227]]. Saksi peegel kehtis keskajal Põhja - [[Saksamaa]]l, Eestis kuni kehtestati [[Liivimaa õiguspeegel]] aastal [[1337]] [[Saksamaa]]l kehtis läänisüsteem [[15.sajand]]i lõpuni. [[Eesti]]s kadus läänisüsteem tunduvalt hiljem. Aastal [[1783]] muudeti see vene [[Keiser\|keisri]] [[ukaas]]iga [[allood]]ideks. ▼ Lään anti ~~[[vasall]]ile,~~vasallile kui madalamal astmel seisvale [[feodaal]]ieile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel ~~maaalal~~maa-alal elavate talupoegadega ~~või~~ja muude tuluallikatega. Vahel läänistati ka ~~[[linn]]u~~linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. ▼ ~~Lääne jagasid:~~ [[süserään]]id, kes olid omal maal kõrgemad majndusliku ja poliitilise võimukandjad – [[kuningas]], [[vürst]], [[hertsog]]. [[Senjöör]]id – suur[[feodaal]]id, [[korporatsioon]]id, [[klooster]], [[linn]]. ~~[[Eesti]]s~~Eestis ~~läänistatud~~läänistati ~~linnadeks olid~~linnadest [[Haapsalu]], [[Narva]], [[Paide]], ja [[Viljandi]].▼ ▲Lään anti [[vasall]]ile, kui madalamal astmel seisvale [[feodaal]]ie haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maaalal elavate talupoegadega või muude tuluallikatega. Vahel läänistati ka [[linn]]u või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. ▲Saksamaal kehtis läänisüsteem [[~~Eesti~~15. sajand]]si lõpuni. Eestis kadus läänisüsteem tunduvalt hiljem. ~~Aastal~~Alles aastal [[1783]] muudeti see ~~vene~~ [[~~Keiser~~Vene keiser\|Vene keisri]] [[ukaas]]iga [[allood]]ideks. ▲[[Eesti]]s läänistatud linnadeks olid [[Haapsalu]], [[Narva]], [[Paide]], [[Viljandi]]. [[de:Lehnswesen]] [[en:Fiefdom]] [[es:Feudo]] [[fr:Fief]] [[nl:Heerlijkheid]] [[pl:Lenno]] [[ru:Феодал]] [[wa:Fî]] [[zh:采邑制]] [[it:Feudalesimo]]

Lään: erinevus redaktsioonide vahel