Aasovi sõjakäigud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Aasovi sõjakäigud''' [[1695]] ja [[1696]] olid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] [[sõjakäik|sõjakäigud]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu, mis [[Vene tsaar]] [[Peeter I]] võttis oma valitsemisaja algul ette [[Don]]i suudmes asunud ning Vene laevade pääsu [[Aasovi meri|Aasovi]] ja [[Must meri|Mustale merele]] tõkestanud. 700-mehelise [[garnison]]iga [[Azov]]i kindluse vallutamiseks. Sõjakäigud olid osa [[Vene-Türgi sõda 1686–1699|Esimesest Vene-Türgi sõjast]]. ▼
▲'''Aasovi sõjakäigud''' [[1695]] ja [[1696]] olid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] [[sõjakäik|sõjakäigud]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu, mis [[Vene tsaar]] [[Peeter I]] võttis oma valitsemisaja algul ette [[Don]]i suudmes asunud [[Azov]]i kindluse vallutamiseks.
Need lõppesid kindluse vallutamisega. Seda loetakse noore tsaari esimeseks suuremaks saavutuseks.
Esimese sihina valiti lõunasuund põhiliselt järgmistel kaalutlustel:
* sõda Osmanite riigiga tundus kergemana kui sõdimine [[Rootsi]]ga [[Läänemeri|Läänemereni]] jõudmiseks;
* Azovi vallutamine oleks võimaldanud kaitsta riigi lõunaosa [[krimmitatarlased|krimmitatarlaste]] [[rüüsteretk]]ede eest;
* Vene riigi liitlased Osmanite riigi vastases koalitsioonis [[Püha Liiga|Pühas Loogas]] ([[Rzeczpospolita]], [[Austria]] ja [[Venezia vabariik|Venezia]] nõudsid Peeter I-lt sõjategevuse alustamist Osmanite riigi vastu.
== Esimene Aasovi sõjakäik 1695 ==
{{vaata|Esimene Aasovi sõjakäik}}
Otsustati rünnata mitte krimmitatarlasi nagu
Talvel ja kevadel [[1695]] ehitati Donile transpordilaevad: [[lodi|lodjad]], merepaadid ja parved vägede, lahingumoona, suurtükkide ja toidu kohaletoimetamiseks Azovi juurde. Seda võib pidada esimese Vene sõjalaevastiku alguseks.<ref>В. Д. Доценко. Глава I. Флот Петра Великого. Азовский флот. Великое посольство. Керченский поход. — ''Морской альманах. № 1. История Российского флота.'': Peterburi 1992, lk 15</ref><ref>В. И. Панова. ''История Воронежского края'', 2008, lk 43–44.</ref>
Kevadel 1695 liikus [[3. armee]] (31 000 meest, 170 püssi) rühmadena [[Fjodor Golovin]]i, [[Patrick Gordon]]i ja [[Franz Lefort]]i juhtimisel lõuna poole. Peeter I oli esimene [[bombardiir]] ja sõjakäigu faktiline juht. Varustust toimetati [[Voronež]]ist mööda Doni.
[[Pilt:Capture of Azov 1696.png|thumb|[[Robert Kerr Porter]]. Azovi vallutamine. Enne 1842. aastat.]]
Vene väed vallutasid türklastelt kaks kindlust ning asusid lõpuks Azovi [[piiramine|piirama]]. Gordon asus kindluse lõunamüüri vastu, Lefort temast paremale ning Golovin, kelle rühma juures oli ka tsaar, paremale. 2. juulil alustasid Gordonile alluvad väed piiramistöid. 5. juulil liitusid nendega Golovini korpus ja Leforti korpus. Kindluse varustamist jõe kaudu venelastel takistada ei õnnestunud. 14. ja 16. juulil õnnestus venelastel vallutada [[vahitorn]]id — kaks kivitorni Doni kummalgi kaldal Azovist kõrgemal koos nende vahele tõmmatud raudkettidega, mis tõkestasid jõelaevadele pääsu merele. See jäi sõjakäigu suurimaks saavutuseks. 5. augustil ja 25. septembril püüti edutult kindlust [[tormijooks]]uga vallutada. 20. oktoobril{{lisa viide}} või 1. oktoobril{{lisa viide}} piiramine lõpetati.
Ebaõnnestumise peamiseks põhjuseks loetakse sõjalaevastiku puudumist. Vene armee ei saanud takistata kindluse varustamist mere kaudu. Peale selle pikendas see oluliselt varustuse veoaega. Oma osa oli ka Vene vägede tegutsemise kooskõlastamatusel ja nõrgal inseneriettevalmistusel.
Teine Vene armee (120 000 meest, peamiselt ratsaväelased, [[streletsid]] ja [[Ukraina kasakad]]) [[Boriss Šeremetev]]i juhtimisel liikus [[Dnepr]]i alamjooksule, et vallutada sealseid türklaste kindlusi. Peamine kindlus [[Kazõ-Kerman]]is vallutati, kui selle püssirohuladu plahvatas, kuid venelastel ei õnnestunud piirkonda enda käes hoida ja nad tõmbasid suurema osa oma vägedest tagasi. [[Konstantinoopoli rahu]]ga [[1700]] tõid venelased ära ka ülejäänud väed ning Dnepri alamjooks kuulutati [[demilitariseeritud tsoon]]iks.
== Teine Aasovi sõjakäik 1696 ==
{{vaata|Teine Aasovi sõjakäik}}
Vastu talve [[1696]] valmistus Vene armee teiseks sõjakäiguks. Jaanuaris alustati [[Voronež]]is ja [[Preobraženskoje]]s laevade laiaulatuslikku ehitamist. Preobraženskojes ehitatud [[galeer]]id veeti koost lahti võetuna Voronežisse, kus nad pandi kokku ja lasti vette. Peale selle kutsuti Austriast inseneriväe spetsialistid. Lähikonnast mobiliseeriti sõjalaevastiku ehitamiseks üle 25 000 talupoja ning possaadiinimese. Ehitati 2 suurt laeva, 23 galeeri ja üle 1300 lodja, [[pargas]]e ja väikelaeva ([[Azovi flotill]]).
[[Pilt:Azov.jpg|thumb|[[Adriaan Schoonebeck]]. Azovi vallutamine. Gravüür, 1999. Keskel hobuste seljas tsaar Peeter I ja [[vojevood]] [[Aleksei Šein]].]]
| |||