|
'''Heinrich Johann Friedrich von Ostermann''', venepärastelt '''Andrei Ivanovitš [[Andreivene Ostermankeel|Osterman]]''' [[vene keel]]es (''Aндрей Иванович Остерман''); [[30. mai]] [[1686]] [[Bochum]], [[Westfaalia]] [[SaksamaaVestfaal]] -– [[1747]] [[Berjozovo]], [[Venemaa Keisririikkeisririik]]) oli saksamaasaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
==Noorus==
Heinrich Johann Friedrich von Ostermann sündis Bochumis Westfaalias [[pastor]]i peres, õppis [[Jena Ülikool]]is, kuid toimunud [[duell]]i pärast oli sunnitud Jenast põgenema [[Amsterdam]]i. AmsterdamisSeal viibides kohtus ta 1703. aastal [[Peeter I]] poolt Euroopasse saadetud välisspetsialistide värbajaga ning andis nõusoleku asuda Venemaale [[viitseadmiral]] [[Cornelis Cruys]]i kammerteenrina. Heinrichi vend töötas juba Venemaal ja tegeles tsaar [[Ivan V Romanov|Ivan V]] laste harimisega. [[1704]]. aasta oktoobris saabus Heinrich Johann Friedrich von Ostermann koos [[Cornelis Cruys]]iga Venemaale.
==Teenistus Venemaal==
1707. aastal asus Ostermann, kes valdas [[saksa keel|saksa]], [[hollandi keel|hollandi]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[itaalia keel|itaalia]], [[ladina keel|ladina]] ja [[vene keel]]t tööle [[Saadikute prikaasisprikaas]]is tõlgina ning 1710. aastal määrati ta Saadikute prikaasi sekretäri ametikohale.
1711. aastal osales Ostermann tsaar [[Peeter I]] [[Pruti sõjaretk]]estel, mille lõpus tavõttis osa osalesrahuläbirääkimistest [[OttomaniOsmanite impeeriumriik|Türgi]]i suur[[visiirsuurvesiir]]iga rahuläbirääkimistes. Aastatel1713–1715 1713täitis kunita 1715diplomaatilisi täitis taülesandeid [[PreismaaPreisimaa]]jl ja [[Holland]]is [[Peeter I]] diplomaatilisi ülesandeid.
Aastatel 1718-1719, viis ta koos [[Jacob Bruce]]'iga läbi läbirääkimisi rootslastega [[Ålandi kongress]]il, mis aga lõppesid pärast Rootsi kuninga [[Karl XII]] surma. [[Norra]]sUus Fredrikshaldi kindluse piiramiselkuninganna, uus kuninganna - Karli õde [[Ulrika Eleonora]] aga lõpetas 1719. aasta suvel rahuläbirääkimised ning jätkas sõda Venemaaga.
[[1720]]. aastal määrati Ostermann [[Välisasjade Kollegium]]i kantselei salanõunikuks, tööülesanneteks tähtsamate diplomaatiliste dokumentide ettevalmistamine.
[[1721]]. aastal osales Ostermann koos Jacob Bruce'iga [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõpetanud [[Nystadi rahu]]läbirääkimistel ning rahulepingu sõlmimisel.
[[1721]]. aastal osales Ostermann koos [[Jacob Bruce]]iga [[Nystadi rahuleping]]u läbirääkimistel ning Nystadi rahu sõlmimisel, mis lõpetas [[Põhjasõda|Põhjasõja]]. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt [[Liivimaa|Liivi]]-, [[Eesti]]-, koos [[Dagö]] ja [[Ösel]]i saartega, [[Ingerimaa]] ja osa [[Laadoga järv|Laadoga järvest]] läänes asuvast [[Karjala maakitsus]]est koos [[Käkisalmi]] ja [[Viibur]]iga. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit [[Riigitaaler|riigitaalrit]] ning tagasi sõjas hõivatud [[Soome]] ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse [[Baltimaad]]est iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid [[1710]] aastal sõlmitud [[Põhjasõja kapitulatsioonid|kapitulatsioonid]], millega tagati balti [[Aadel|aadlile]] kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi seega [[Balti erikord|Balti erikorra]] säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse.
Kasuliku rahulepingu saavutamise eest tasustas Peeter I [[1721]]. aasta augustis tsaar [[Peeter I]] Ostermanni [[parun]]itiitli, [[salanõunik]]iu teenistusastmetiitli ja "raha ning küladega".
[[1723]]. aastal sõlmis Ostermann Venemaale kasuliku rahuleppe [[Pärsia]]ga, millega fikseeris juriidiliselt [[Kaspia sõjaretk]]e käigus vallutatud [[Kaspia meri|Kaspia mere]] lääneranniku, mis jäi aga [[Pärsia šahh]]i [[Tahmasp II]]-e poolt ratifitseerimata.
[[1724]]. aastal valmistas Ostermann tsaar [[Peeter I]] korraldusel ette [[Venemaa tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] [[Välisasjade Kollegium]]i ümberkorralduskavandi, mis jäi aga seoses Peeter I surmaga realiseerimata.
Pärast keiser Peeter I, surma Venemaa keisrinnaks saanud [[Katariina I]] nimetas Ostermanni asekantsleriks (viitsekantsler) ja [[tõeline salanõunik|tõeliseks salanõunikuks]]. ningLisaks määrati kata postiteenistuse ülemaks ja Kommertskomisjoni juhiks.
{{pooleli}}
{{DEFAULTSORT:Ostermann, Heinrich Johann Friedrich von}}
[[Kategooria:Sündinud 1686]]
[[Kategooria:Surnud 1747]]
| 