Kose-Uuemõisa mõis: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Ajalugu ja omanikud==

===Asutamisest 17. sajandini===

Kose kandis hakati maid [[lään]]istama 13. sajandil. Kirjalikes ürikutes mainitakse siinse maaomanikuna [[1254]]. aastal Woghaen Palnisuni, kelle järeltulijatele kuulunud mõisa tunti esmamainimisel 1340. aastal Nova Curia, hiljem aga Nienhave nime all. Mõisa asustamise aeg pole teada, kuid [[Jüriöö ülestõus]]u aegsetes [[Harjumaa]] mõisate asutamise aja järgi reastatud loendites figureerib ta kümnendal kohal, see teeb Kose-Uuemõisa mõisast ühe vanima mõisa Eestis.

valitsejamaja, tall-tõllakuur, ait, karjalaut, viinaköök, vesiveski.

 

 

===Uexküllide aeg===

====1905====

13. detsembril [[1905]] jõudis piirkond 30-meheline tööliste ja talupoegade relvastatud salk. kohalikud ühinesid sellega ja umbes 100 liikmeliseks kasvanud jõuk läks mõisa rüüstama. Purustati viinaköögi seadmed ja käidi läbi kõik häärberi ruumid ja mööbel peksti puruks, seejärel süüdati heinaküün ja härrastemaja. Viimane õnnestus teeniatel kustutada. Peale rüüstamist võttis valla revolutsiooni kuni karistussalklaste saabumiseni, komitee mõisa oma valve all.

====1917====

[[1917]]. aasta revolutsioon mõisale purustusi ei tekitanud. Juba oktoobri alguses oli Kose-Uuemõisas moodustatud mõisatööliste ja saunameeste [[Eesti kütiväed|punakaardi]] salk. [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] isiklikul korraldusel anti neile relvad. Kohe pärast oktoobripööret moodustati mõisakomitee ja see võttis kogu mõisa üle. Nii oli Kose-Uuemõisa kõige esimene Eestis punaste poolt ülevõetud mõis.

== Kirjandus ==

*Ahti Vuks. 2004. "Kose-Uuemõisa mõis". [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i Kultuuriteaduskonna bakalaureusetöö.

 

==Välislingid==

*[http://www.mois.ee/harju/uuemoisa.shtml Kose-Uuemõisa mõis Eesti mõisaportaalis]

*[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16540 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Kose-Uuemõisa mõis (Kose khk)]