'''"Eesti keele seletav sõnaraamat"''' on praegu suurim eesti keelt kirjeldav sõnaraamat, milles on ligi 150 000 märksõna ja mis on "[[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]]u" teine, täiendatud ja parandatud trükk. ▼{{mahakirjutatud|allikas=http://www.eki.ee/dict/ekss/ekss.html}}
▲'''"Eesti keele seletav sõnaraamat"''' on "[[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]]u" teine, täiendatud ja parandatud trükk.
Sõnaraamatu toimetajad on [[Margit Langemets]], [[Mai Tiits]], [[Tiia Valdre]], [[Leidi Veskis]], [[Ülle Viks]] ja [[Piret Voll]]. Sõnaraamatu andis välja [[Eesti Keele Sihtasutus]] Tallinnas aastal [[2009]]. Sõnaraamat on valminud [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] sõnastikusüsteemis EELex. Sõnaraamatu sõnastikusüsteemi konsultandiks on [[Andres Loopmann]]. Sõnaraamatu väljaandmist on toetanud [[Haridus- ja Teadusministeerium]]. Pärast "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" koguteksti valmimist viisidsisestasid Ülle Viks, [[Indrek Hein]], [[Tiina Puolakainen]] ja Andres Loopmann käsikirja 2008. aastal üle[[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] veebipõhisesse sõnastikusüsteemi [[EELex]].
==Eesti keele seletava sõnaraamatu 1.esimese ja 2.teise trüki võrdlus==
Võrreldes "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatuga" (1988–2007) võrreldes on "Eesti keele seletavat sõnaraamatut" täiendatud umbes 4000 uue märksõna ja paljude uute tähendustega. Sõnaraamatus on ligi 150 000 märksõna. Oma tüübilt on sõnaraamat kirjeldav (deskriptiivne), mitte normiv (preskriptiivne). "Eesti keele seletav sõnaraamat" järgib 1.esimese trüki põhimõtet kajastada eeskätt tänapäeva leksika põhiosa selle eri kasutusaladel, nii ilukirjanduses kui ka tarbetekstides. 2.Teises trükis muudetion muudetud ideoloogilise värvinguga märksõnu, seletusi ja näitelauseid janing sisu poolest aegunud näitelaused. PaljudeleUus sõnadeletrükk onannab ülevaate ka paljude sõnade aja jooksul lisandunud uusiuutest tähendusitähendustest või kasutusi,kasutusest samutining onmuutustest leksikat,eesti mis on läbi teinud tähendusnihke. Väiksema osa moodustavad muutusedkeele ortograafias või grammatikas.
==Sõnaraamatu koostamise ajalugu==
"Eesti keele seletava sõnaraamatu" 1.esimene trükk "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" ilmus aastatel 1988–2007 26 vihikuna. Sõnaraamatu peatoimetajteks olid Rudolf Karelson, Valve Kullus (Põlma), Erich Raiet, Mai Tiits, Tiia Valdre ja Leidi Veskis. "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" on koostatud peamiselt Eesti Keele Instituudis (Keele ja Kirjanduse Instituut) peamiseltasuva eesti kirjakeele arhiivi põhjal. Alates 1990-ndate algusest kasutation kasutatud ka elektroonilisi tekstikogusid. Sõnaraamatu käsikirja hakati koostama 1961. aastal, kui sõnasedeleid oli kogunenudjõudnud umbes 1ühe miljonmiljonini. Kui 2000. aastal lõpetati käsitsi sedeldamine, oli keelekogu kasvanud 4,3 miljoni sõnasedelini. Tänaseks on eesti keele tekstikorpus kasvanud umbes 100 miljoni sõnani. Kui omaaegne sedelikogu hõlmas eeskätt näiteid ilukirjandusest, siis nüüdne elektrooniline tekstikorpus kajastab peamiselt ajakirjanduskeelt.
Sõnaraamatu eeltööna ilmus 1961. aastal “Eesti kirjakeele seletava sõnaraamatu prospekt”, kus on põhjalikult selgitatud paljuski tänaseni kehtivad sõnaraamatu ülesehituse üldisi põhimõtteid, mis paljuski kehtivad täninipõhimõttei. Sõnaraamatut kavandati 5viie-6kuue-köitelisena, kusjuures eeskujuks võeti samalaadsed vene ja soome keele sõnaraamatud. Sõnavaliku põhiprintsiibiks oli sõna üldkasutatavus. 1969. aastal ilmus sõnaraamatu 80-leheküljeline makett.
"Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" 1.esimesel trükil on olnud 6kuus peatoimetajat: Rudolf Karelson, Erich Raiet, Valve Kullus (Põlma), Mai Tiits, Tiia Valdre ja Leidi Veskis. Eeltöid ja koostamist juhtis algul Ernst Nurm, hiljem Erich Raiet (alates 1966), seejärel Tiia Valdre (1990), Valve Põlma (1990) ja Rudolf Karelson (1991). Alates 1993. a on tegevtoimetaja olnud Margit Langemets.
Sõnaraamatu käsikirja on toimetanud Rudolf Karelson, Leena Kiivit, Ilse Kont, Helga Laanpere, Tiina Lias, Arno Pikamäe, Valve Põlma, Erich Raiet, Mai Tiits, Feliks Vakk, Tiia Valdre, Leidi Veskis ja Piret Voll ning koostanud Mati Erelt, Tiina Hallik, Rudolf Karelson, Aino Kiindok, Taima Kiisverk, Leena Kiivit, Ilse Kont, Maimo Kristian, Rein Kull, Katrin Kuusik, Helga Laanpere, Margit Langemets, Lilian Laur, Tiina Lias, Jana Linnart, Mai Loog, Mari-Mall Matsi, Vilma Metstak, Helga Mägi, Mare Onga, Arno Pikamäe, Valve Põlma, Erich Raiet, Ruta Rannat, Joel Sang, Jüri Sooberg, Elna Tael, Mai Tiits, Ene Vainik, Feliks Vakk, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Helgi Vihma, Ülle Viks, Linda Vinkel, Piret Voll ja Andriela Vutt.
|
