Gaasikromatograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
'''Gaasikromatograafia''' (GC) on [[kromatograafia]] meetod [[lenduvus|lenduvate]] ühendite segu lahutamiseks, kus kasutatakse kandegaasi ([[vesinik|H<sub>2</sub>]], [[lämmastik|N<sub>2</sub>]], [[heelium|He]], [[argoon|Ar]]) voolu ainete segu kromatograafilisest [[täidiskolonn]]ist või kapillaarkolonnist läbivoolutamiseks. Lahutatav proov viiakse aurustisse ning sealt edasi kolonni gaasilisel kujul kandegaasi vooluga. Seega saab sel meetodil lahutada aineid, mis aurustuvad ilma lagunemiseta. Gaasikromatograafilisi meetodeid rakendatakse põhiliselt analüütilistel, harvem ka preparatiivsetel eesmärkidel. Vastavaid seadmeid nimetatakse gaasi[[kromatograaf]]ideks.
 
Kõige efektiivsemateks ja enamkasutatavateks on osutunud '''gaasi-vedelikukromatograafia''' (GLC) meetodid (tihti nimetatakse ka neid lihtsustatult gaasikromatograafia), kus ainete lahutamine toimub pikas klaasist või kvartsist '''kapillaarkolonnis''' (siseläbimõõduga mõni kümnendik millimeetrit ja pikkusega 10 – 50 m), mille sisepind on kaetud sobiva vedeliku (statsionaarne faas) õhukese kihiga. Selleks võivad olla mitmesuguse polaarsusega raskestilenduvad termiliselt püsivad vedelikud, nagu polüsiloksaanid, polünitriilid, polüalkoholid jt. Gaasi-vedelikukromatograafia on üks [[jaotuskromatograafia]] meetod .
 
Gaasikromatograafias võib osutuda vajalikuks aine polaarsuse, lenduvuse või stabiilsuse varieerimine [[derivatiseerimine|derivatiseerimisega]].
 
==Vaata ka==