Kromatograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[File:Paper.jpg|thumb|200px|Planaarkromatograafia (paber- ja õhukese kihi kromatograafia on skemaatiliselt sarnased): 1 - eluent, 2 - kromatograafiline paber või plaat, 3 - ainete segu komponentide liikumine alt üles, 4 - üksikkomponentide (standardite) liikumine alt üles, 5 - eluendi liikumine alt üles, 6 - joon, millele olid kantud proovid enne eluenti asetamist]]
[[File:Ion chromatogram.JPG|thumb|200px|Kromatogramm: detekteeritud ioonid süsteemist väljumise järjestuses]]
'''Kromatograafia''' on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse [[adsorptsioon]]i ja [[desorptsioon]]i tingimustes. TerminitPeale kromatograafiameetodite kasutatakse terminit kromatograafia ka vastava teadusharu, protsessi ja meetodiprotsessi tähenduses.
 
Lihtsustatult: praktikas kantakse ainete segu läbi [[adsorbent|adsorbendi]] (liikumatu faas) sobiva [[vedelik]]u või [[gaas]]i vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise adsorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega.
22. rida:
 
==Ajalugu==
Kromatograafia kui nähtus oli teada juba 19. sajandil. Esmane kromatograafiline lahutamine omistatakse Vene-Itaalia päritolu botaanikule [[Mihhail Tsvet]]ile (1872-1919), kes 20. sajandi esimesel dekaadil kasutas kaltsiumkarbonaadiga täidetud kolonni taimede pigmentide eraldamiseks. M. Tsvet töötas Varssavis, Tartus ja Voronežis. 20. sajandi keskel arendati välja rida kromatograafilisi tehnikaid (A.J.P.Martin ja R.L.M.Synge, said [[Nobeli preemia]] 19531952), sealhulgas gaasikromatograafia. Edasi järgnes nende meetodite väga kiire areng.
 
Eestis alustati gaasikromatograafiaalase uurimistöö ja aparatuuri väljatöötamisega 1960-ndatel TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] ([[Olaf Eisen]]i juhtimisel). Analüütilisi ja preparatiivseid kromatograafe konstrueeriti ja valmistati TA Spetsiaalses Konstrueerimisbüroos ning Võru Gaasianalüsaatorite Tehases.
 
==Kromatograafiaalaseid termineid==
*[[adsorptsioon]] – aine kontsentreerumine [[agregaatolek|faaside]] piirpinnale
*[[analüüt]] – keemiliseks analüüsiks võetud proovis olev aine (komponent)
*'''analüütiline kromatograafia''' – meetod ainete segus teatud komponentide olemasolu või suhtelise sisalduse määramiseks
*[[detektor]] – seade (kromatograafi osa), mis reageerib kolonnist väljuvate komponentide [[kontsentratsioon]]ile
*'''eluent''' – [[solvent]] või solventide segu lahutatava ainete segu kolonnist läbivoolutamiseks
*'''kolonnkromatograafia''' – seda mõistet kasutatakse kahes tähenduses: a) üldisemas tähenduses on tegemist kromatografeerimisega kasutades '''täidiskolonni''', milles on peeneteraline tahke täidis nagu [[adsorbent]] või sobiva vedelikuga immutatud adsorbent või [[geel]] või [[ioniit]]; täidiskolonni saab kasutada preparatiivsel eesmärgil või analüütilisel eesmärgil: b) kitsamas, meetodi mõistes tähendab kolonnkromatograafia ainete segu (preparatiivset) lahutamist kasutades täidiskolonni
*'''kromatograaf''' – kompleksne seade, mida kasutatakse ainete segu kromatograafiliseks lahutamiseks koos tulemuste registreerimisega
*'''kromatograafiline kolonn''' – metallist, klaasist või [[kvarts]]ist kolonn, milles on liikumatu faas ja milles toimub segu komponentide lahutumine
*'''kromatografeerimine''' – ainete lahutamise protsess mingi kromatograafilise meetodi abil
*'''kromatogramm''' – kromatograafi detektori signaali registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul; tavaliselt registreeritakse kolonnist väljumisel komponentide kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavad '''piigid''' (dc/dt)
*'''liikumatu faas''' ehk '''statsionaarne faas''' – kromatograafilise kolonni tahke peeneteraline täidis (adsorbent, või kõrgeltkeeva vedelikuga immutatud adsorbent või geel või ioniit) või kapillaarkolonni seinale kantud kõrgeltkeev vedelik või immobiliseeritud faas
*'''liikuv faas''' ehk '''mobiilne faas''' – lahutatava ainete segu kolonnist läbivoolutamiseks kasutatav [[gaas]], [[vedelik]] või [[ülekriitiline fluidum]]
*'''preparatiivne kromatograafia''' – meetod teatud koguse segust eraldatud aine saamiseks
*'''retentsiooni aeg''' – antud kromatografeerimise tingimustes ainele iseloomulik kolonni läbimise (sisestusest kuni detektorini) aeg
*'''seotud faas''' ehk '''immobiliseeritud faas''' – kolonni täidisele või seinale [[kovalentne side|kovalentsete sidemetega]] seotud statsionaarne faas
 
 
==Kromatograafilised meetodid==