Vladimir Lipp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
oli nõukogude riigitegelane, rahvuselt eestlane, valdas hästi vene ja nõrgalt eesti keelt. [[ÜK(b)P]] liige [[1926]]. aastast.
 
Vladimir Lippu isa töötas Gatšina[[Gattšina raudteejaamasraudteejaam]]as mitmetel töödel, oli keiserlike jahimaade (1917 moodustati selle asemel [[sovhoos]]) valvur. Suri 1920. Ema oli kodune, suri 1929.
 
[[1913]]. a. läks Lipp õppima [[Gattšina algkool]]i, siis kõrgemasse algkooli.
[[1913]]. a. läks Lipp õppima Gatšina algkooli, siis kõrgemasse algkooli. Mai [[1919]] – sügis [[1920]] töötas remonditöölisena raudteel. Aastast [[1919]] Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu liige. [[1921]] lõpetas täiskasvanute õhtuse kommunaalkooli, novembris [[1920]] läks [[VK(b)P]] Gatšina rajoonikomiteesse tehnilisele tööle, oktoobris [[1921]] suunas komsomoliorganisatsioon ta õppima vabrikutehasekooli lukksepp-mehhaanikuks. [[1924]] lõpetas noorte pioneerijuhtide kursused, ÜLKNÜ Gatšina maakonnakomitee kutsus ta oma käsutusse: Lipp tegutses laste kommunistliku organisatsiooni – noorpioneeride maakonnabüroo esimehe asetäitjana. [[1925]] saadeti ta omal soovil riiklikusse klaasitehasesse “Druþnaja Gorka” pioneerijuhiks, septembrist [[1926]] oli samas tehases [[ÜLKNÜ]] kollektiivi sekretär, oktoobrist [[1928]] töötas samas gradueerijana, [[1930]] – [[1932]] oli gradueerijate tsehhi ülem. 1932 valiti Lipp tehase ÜK(b)P büroo koosseisu ja ta sai tööst vabastatud parteisekretäriks. [[1933]] – [[1934]] oli [[ÜK(b)P]] [[Gatšina]] rajoonikomitee tööstussektori juhataja, 1934-1935 vabriku “Grammofon” parteikomitee sekretär, [[1935]]-[[1936]] marksismi-leninismi üheaastase kursuse kursant [[Puškino]]s, 1936-1937 ÜK(b)P [[Leningradi oblast]]i Demjanski rajoonikomitee sekretär, 1937 – 1941 [[Tosno]] metsatehase direktor. Ümberpaigutamise põhjuseks oli, et ta tädi tütrega elas Eestis. [[1941]] töötas Gatšina rajoonis [[Siiversti]] puidutöötlemistehase direktorina, augustis 1941, Saksa vägede lähenemisel Leningradile, evakueeriti koos tehasega [[Vologda oblast]]isse. Hiljem evakueerus koos perega [[Krasnojarsk]]i. ÜK(b)P Krasnojarski kraikomitee ja kohaliku tööstuse kraivalitsus suunasid ta tööle Jemeljanovski rajooni tööstuskombinaadi juhatajaks, kus töötas märtsini [[1942]]. Siis kutsuti sõjaväkke.
 
Maikuus [[1919]] – sügiseni [[1920]]. aastal töötas remonditöölisena raudteel.
 
Aastast [[1919]] Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu liige. [[1921]] lõpetas täiskasvanute õhtuse kommunaalkooli, novembris [[1920]] läks [[VK(b)P Gatšina rajoonikomitee]]sse tehnilisele tööle, oktoobris [[1921]] suunas komsomoliorganisatsioon ta õppima [[vabrikutehasekool]]i lukksepp-mehhaanikuks. [[1924]] lõpetas noorte pioneerijuhtide kursused, [[ÜLKNÜ]] Gatšina maakonnakomitee kutsus ta oma käsutusse: Lipp tegutses laste kommunistliku organisatsiooni – noorpioneeride maakonnabüroo esimehe asetäitjana.
 
[[1925]] saadeti ta omal soovil riiklikusse klaasitehasesse “Družnaja Gorka” pioneerijuhiks, septembrist [[1926]] oli samas tehases [[ÜLKNÜ]] kollektiivi sekretär, oktoobrist [[1928]] töötas samas gradueerijana, [[1930]] – [[1932]] oli gradueerijate tsehhi ülem.
 
[[1932]]. aastel valiti Lipp tehase ÜK(b)P büroo koosseisu ja ta sai tööst vabastatud [[parteisekretär]]iks.
 
[[1933]] – [[1934]] oli [[ÜK(b)P]] [[Gattšina]] rajoonikomitee tööstussektori juhataja, 1934-1935 vabriku “Grammofon” parteikomitee sekretär, [[1935]]-[[1936]] marksismi-leninismi üheaastase kursuse kursant [[Puškino]]s, 1936-1937 [[ÜK(b)P]] [[Leningradi oblast]]i [[Demjanski rajoon]]ikomitee sekretär,
 
Aastatel [[1937]] – [[1941]] [[Tosno]] metsatehase direktor. Ümberpaigutamise põhjuseks oli, et ta tädi tütrega elas Eestis.
 
[[1941]] töötas [[Gattšina rajoon]]is [[Siiversti]] puidutöötlemistehase direktorina, augustis 1941, Saksa vägede lähenemisel Leningradile, evakueeriti koos tehasega [[Vologda oblast]]isse. Hiljem evakueerus koos perega [[Krasnojarsk]]i. ÜK(b)P Krasnojarski kraikomitee ja kohaliku tööstuse kraivalitsus suunasid ta tööle Jemeljanovski rajooni tööstuskombinaadi juhatajaks, kus töötas märtsini [[1942]]. Siis kutsuti [[Punaarmee]]sse.
 
== Teises maailmasõjas ==
TeenisTeises maailmasõjas teenis Vladimir Lipp [[249. Eesti Laskurdiviis]]i poliitosakonnas vaneminstruktorina, oli diviisi [[parteikomisjon]]i liige ([[major]]i auastmes).
 
== Tegevus Eesti NSV-s pärast II MS ==
Veebruaris [[1944]]. aastal Vladimir Lipp demobiliseeriti ja saadeti EK(b)P KK käsutusse: kinnitati EK(b)P KK kaadriosakonna juhataja asetäitjaks ([[EK(b)P KK büroo]] istungil 14.02.1944).
 
Aastatel [[1945]]-[[1946]] oli Vladimir Lipp [[EK(b)P KK Parteikolleegium]]i liige, täitis ka parteikolleegiumi sekretäri kohuseid (EK(b)P KK büroo otsus 25.07.1945),
 
Aastatel [[1946]]-[[1947]] oli EK(b)P KK sekretäri asetäitja kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise alal (ja KK vastava osakonna juhataja) (kinnitatud ÜK(b)P KK otsusega 11.01.1947).
 
Aastast [[1947]] oli [[EK(b)P KK]] aparaadi algorganisatsiooni sekretär,
 
[[1947]] oli EK(b)P KK aparaadi algorganisatsiooni sekretär,Aastetel [[1947]]-[[1948]] kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise osakonna juhataja, 1948 – [[1951]] plaani-finants-kaubandusosakonna juhataja, 1951 – [[1953]] kergetööstuse osakonna juhataja (kinnitatud EK(b)P KK büroo otsusega 05.02.1951) [[2. detsember]] 1952 kinnitati V. Lipp [[EKP KK bürooBüroo]] otsusega [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] asjadevalitsejaks.
 
Kuna [[NLKP KK juures asuv Partei Kontrollkomisjon|NLKP KK juures asuva Partei Kontrollkomisjon]]i otsusega oli avaldatud V. Lipule vali noomitus [[parteiliikme arvestuskaart|parteiliikme arvestuskaard]]ile kandmisega NLKP KK instruktsioonide rikkumise eest partei liikmemaksude kogumisel ja nende üle kontrolli teostamata jätmise eest, siis [[EKP KK büroo]] otsusega [[31. märts]] [[1953]] muudeti otsus [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] asjadevalitseja kohale määramiseks ära.
 
Aastatel [[1953]]-[[1954]] oli EK(b)P KK administratiiv-ja kaubandus-finantsorganite osakonna juhataja asetäitja;
 
Aastatel [[1954]] – [[1957]] oli Vladimir Lipp Eesti NSV Toidukaupade tööstuse minister;
 
Aastatel [[1957]] – [[1962]] oli Vladimir Lipp [[Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu]] Toiduainetetööstuse valitsuse juhataja,
== Eesti NSV ==
Veebruaris [[1944]] demobiliseeriti ja saadeti EK(b)P KK käsutusse: kinnitati EK(b)P KK kaadriosakonna juhataja asetäitjaks ([[EK(b)P KK büroo]] istungil 14.02.1944). 1945-1946 oli [[EK(b)P KK parteikolleegium]]i liige, täitis parteikolleegiumi sekretäri kohuseid (EK(b)P KK büroo otsus 25.07.1945), '''[[1946]]-[[1947]] oli EK(b)P KK sekretäri asetäitja kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise alal''' (ja KK vastava osakonna juhataja) (kinnitatud ÜK(b)P KK otsusega 11.01.1947).
 
Aastatel [[1962]] – [[1970]] oli Vladimir Lipp EKP KK asjadevalitseja (kinnitatud EKP KK büroo otsusega 13.03.1962).
[[1947]] oli EK(b)P KK aparaadi algorganisatsiooni sekretär, [[1947]]-[[1948]] kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise osakonna juhataja, 1948 – [[1951]] plaani-finants-kaubandusosakonna juhataja, 1951 – [[1953]] kergetööstuse osakonna juhataja (kinnitatud EK(b)P KK büroo otsusega 05.02.1951) [[2. detsember]] 1952 kinnitati V. Lipp EKP KK büroo otsusega [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] asjadevalitsejaks.
 
1970. aastal 10. märtsil V. Lipp vabastati MN asjadevalitseja kohalt seoses pensionile minekuga (üleliiduline personaalpension 160 rbl. kuus eluajaks).
Kuna NLKP KK j.a. partei kontrollkomisjoni otsusega oli avaldatud V. Lipule vali noomitus arvestuskaardile kandmisega NLKP KK instruktsioonide rikkumise eest partei liikmemaksude kogumisel ja nende üle kontrolli teostamata jätmise eest, siis [[EKP KK büroo]] otsusega [[31. märts]] [[1953]] muudeti otsus MN asjadevalitseja kohale määramiseks ära. [[1953]]-[[1954]] oli EK(b)P KK administratiiv-ja kaubandus-finantsorganite osakonna juhataja asetäitja (EKP KK sekretariaadi otsus 23.05.1953 ja KK büroo otsus 26.05.1953), [[1954]] – [[1957]] toidukaupade tööstuse minister, [[1957]] – [[1962]] [[Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu]] toiduainetetööstuse valitsuse juhataja, [[1962]] – [[1970]] EKP KK asjadevalitseja (kinnitatud EKP KK büroo otsusega 13.03.1962). EKP KK büroo otsusega rahuldati 10.03.1970 V. Lipu palve vabastada teda asjadevalitseja kohalt seoses pensionile minekuga (üleliiduline personaalpension 160 rbl. kuus eluajaks).
===Valitavatel ametikohtadel Eesti NSV-s===
Aastatel [[1945]] – [[1954]] oli Vladimir Lipp [[EKP KK]] liige,
*[[1951]] – [[1955]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik,
*[[1948]] – [[1957]] [[Tallinna linna TSN]] saadik.
===Autasud===
[[1946]]. aastal autasustati Vladimir Lippu [[Punatähe orden]]iga ja [[1954]] [[ENSV Ülemnõukogu aukiri|ENSV Ülemnõukogu aukirjaga]]
 
{{JÄRJESTA:Lipp, Vladimir}}
[[1945]] – [[1954]] oli EKP KK liige, [[1951]] – [[1955]] ENSV Ülemnõukogu saadik, [[1948]] – [[1957]] Tallinna linna TSN saadik. [[1946]] autasustati Punatähe ordeniga, [[1954]] ENSV Ülemnõukogu aukirjaga.
[[Kategooria:Eesti kommunistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1904]]