Kolõma jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: bg:Колима (река) |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Jõgi
| jõe_nimi = Kolõma jõgi
| pildi_nimi =
| pildi_link =
| jõe_lähe = Ajan-Jurjahi ja Kulu jõe liitumisel
| suue = Kolõma lahte
| valgla_maad = [[Magadani oblast]], [[Jakuutia]]
| pikkus = 2129 km
| valgla_pindala = 643 000 km²
| jõe_langus =
| jõe_lang =
| äravool = 3800
| paremad_lisajõed = [[Balõgõtšan]], [[Sugoi]], [[Korkodon]], [[Omolon]], [[Suur Anjui]]
| vasakud_lisajõed = [[Popovka jõgi (Kolõma)|Popovka]], [[Sededema]]
}}
[[Pilt:Kolymarivermap.png|thumb|Kolõma jõe asukoht]]▼
'''Kolõma''' ehk '''Halõma''' ([[vene keel]]es Колыма, [[jakuudi keel]]es Халыма) on [[jõgi]] [[Venemaa]] kirdeosas. Tekib [[Ajan-Jurjahh]]i ja [[Kulu jõgi|Kulu jõe]] liitumisel, suubub [[Ida-Siberi meri|Ida-Siberi
Jõe pikkus on 2129 km, millest esimesed umbes 1400 km jääb [[Magadani oblast]]isse ja ülejäänu [[Jakuutia]]sse. Jõe [[valgla]] pindala on 643 000 km². Jõe vooluhulk [[suue|suudmes]] on 3800 m³/s.
▲'''Kolõma''' ehk '''Halõma''' (vene Колыма, jakuudi Халыма) on [[jõgi]] [[Venemaa]] kirdeosas. Tekib [[Ajan-Jurjahh]]i ja [[Kulu jõgi|Kulu jõe]] liitumisel, suubub [[Ida-Siberi meri|Ida-Siberi mere]] [[Kolõma laht]]e.
Jõgi algab [[Oimjakoni kiltmaa]]lt Magadani oblasti ja Jakuutia piiri lähedalt [[Handõga]]–[[Magadan]]i maantee äärest. Üsna sealtsamast lähedalt teiselt poolt Jakuutia piiri algab [[Indigirka]] jõgi.
▲[[Pilt:Kolymarivermap.png|thumb|Kolõma jõe asukoht]]
Ülemjooksul voolab jõgi Handõga–Magadani maantee kõrval kagusse, seejärel teeb poolringi ümber [[Aborigen]]i mäe, mis on [[Tšerski mäestik]]u kaguots, ja pöördub kirdesse. Uuesti Handõga–Magadani maantee ületamise järel algab jõe [[keskjooks]] madalikul. Kui Kolõma jõgi jõuab [[Omsuktšani ahelik]]uni, pöördub ta loodesse ja voolab läbi [[Indigirka kiltmaa]]. Kiltmaal ületab ta Jakuutia piiri. [[Põhjapolaarjoon]]e kandis algab jõe [[alamjooks]], pöördub Kolõma taas kirdesse ja voolab läbi [[Kolõma madalik]]u, kuni suubub [[delta]]t moodustades [[Ida-Siberi meri|Ida-Siberi merre]] [[Kolõma laht]]e. Jõe parem kallas on peaaegu kogu aeg, kuni suudmeni välja mägine, aga vasak kallas lauge ja soine.
Kolõma suurimad lisajõed on [[Bahhaptša]], [[Balogõtšan]], [[Sugoi]], [[Korkodon]] (kõik paremalt), [[Popovka jõgi (Kolõma)|Popovka]], [[Ožogina]], [[Sededema]] (kõik vasakult), [[Omolon]] ja [[Suur-Anjui]] (mõlemad paremalt).
Jõgi jäätub [[september|septembris]]: ülemjooksul kuu lõpus, alamjooksul esimesel poolel või isegi alguses. Jääkattest vabaneb Kolõma [[mai]]s, suudmes kuu lõpul. Suudmes on Kolõma keskmiselt 268 päeva aastas jääs. Jääsulamisega kaasnevad suured üleujutused.
Jõgi on laevatatav alates suudmest kuni [[Korkodon]]i suudmeni keskjooksul. Sellest allapoole on vesi [[faarvaater|faarvaatris]] alati vähemalt 3–4 meetrit sügav, kohati kuni 8–10 meetrit. Keskjooksul on jõgi pool kilomeetrit lai, alamjooksul terve kilomeetri, alates suurima lisajõe [[Omolon]]i suudmest isegi 2–3 kilomeetrit.
Suvel on jões veetase madalam. Karmist kliimast hoolimata tõuseb jõe temperatuur suvel 10–15 kraadini, aga vaiksetes jõesoppides võib juulis-augustis kerkida isegi 20–22 kraadini.
Kolõma on kalarikas. Siin elavad [[sterlet]], [[valgesiig]], [[muksun]], [[lenok]] ja teised kalad, sügavikes [[omul]]id, [[heeringas|heeringad]] ja [[siig|siiad]], alamjooksule tulevad isegi [[beluuga]]d.
Kolõma avastati venelaste jaoks peatselt pärast seda, kui [[kasakad]] [[1638]]–[[1639]] avastasid Indigirka ja [[Alazeja]] jõe: nende jõgede valgla piirneb idast Kolõma valglaga. Juba [[1644]] rajas kasakas [[Mihhail Staduhhin]] Nižnekolõmskoje talvituskoha (tänapäeval [[Kolõmskoje]]) ja kohtus esimesena sõjakate [[tšuktšid]]ega. Kaitseks tšuktšide rünnakute vastu talvituskoht kindlustati. Sellest kindlusest algasid paljud maadeavastusreisid alates aastast [[1647]]. [[1741]] püstitas maadeuurija [[Dmitri Laptev]] Kolõma deltasse suurima suudmeharu Kamennaja Kolõma äärde algelise [[majakas|majaka]].
Jõele on ehitatud [[Kolõmskaja hüdroelektrijaam]] ja ehitamisel on [[Ust-Srednekamskaja hüdroelektrijaam]].
| |||