Krki saar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Kvarner Croatian Adriatic.png|thumb|Krki asendikaart]]
[[Pilt:Krk.jpg|thumb|Krki kaart]]
'''Krk''' ([[itaalia
▲'''Krk''' (itaalia keeles ''Veglia'', saksa keeles varem ''Vegl'') on [[Horvaatia]]le kuuluv saar [[Dalmaatsia saared|Dalmaatsia saarestik]]us [[Aadria meri|Aadria meres]].
Krki [[geograafilised koordinaadid]] on 45° 4' [[põhjalaius]]t ja 14° 36' [[idapikkus]]t. Saare pindala on 405,78 km². Saare kõrgeim tipp Obzova on 568 meetrit kõrge.
Mandrilt saarele viib [[Krki sild]]. ▼
Krkil elab 2001. aasta seisuga 17 860 inimest. Saare suurim asula on [[Krk]]i linn, kus 2001. aastal elas 5491 inimest. Üle 1000 elaniku oli sel aastal veel kuues asulas: [[Omišalj]], [[Malinska-Dubašnica]], [[Punat]], [[Dobrinj]], [[Baška]] ja [[Vrbnik]].
Krk oli asustatud juba [[10. sajand eKr|10. sajandil eKr]].
[[Vana-Rooma|Vanas Roomas]] nimetati saart '''Curictaks'''. Curicta lahes toimus [[Caesar]]i ja [[Pompeius]]e [[laevastik]]e vahel [[merelahing]].
[[Varakeskaeg|Varakeskajal]] sai Krk [[horvaadid|horvaadi]] kultuuri keskuseks. Saarel asus [[klooster]], kus loodi ja säilitati hulgaliselt [[glagoolitsa]]s kirjutatud tekste. Nende hulka kuulub ka vanim säilinud [[serbohorvaadi keel|serbohorvaadikeelne]] tekst. Saarel asus [[piiskop]] ja hulk aadlikke. [[12. sajand]]il Krki valitsenud Frankopani suguvõsa sai nii Horvaatia kui [[Ungari]] ajaloos väga mõjukaks kuni [[17. sajand]]i teise pooleni.
[[Hiliskeskaeg|Hiliskeskajal]] kuulus Krk [[Veneetsia Vabariik|Veneetsiale]] kuni riigi kadumiseni [[1797]], mil Krk nagu ülejäänudki [[Dalmaatsia]] ühendati [[Austria]]ga. Pärast [[Jugoslaavia]] moodustamist sai Krk selle osaks. Krk oli ainus Jugoslaavia piirkond, kus domineeris itaalia keel. Pärast [[Teine Maailmasõda|Teist Maailmasõda]] enamus itaallasi lahkus.
Läheduse ja hea ühenduse tõttu [[Rijeka]]ga asuvad Krkil Omišaljis [[Rijeka lennujaam]] ja [[Rijeka sadam]]a juurde kuuluv [[nafta]]töötlemisettevõte.
Läheduse tõttu Põhja-[[Itaalia]]le, Austriale ja [[Sloveenia]]le on Krk nende maade elanike seas tähtis [[turism]]isihtpunkt. Palju turiste saabub ka Ungarist ja [[Rumeenia]]st.
[[Kategooria:Aadria mere saared]]
| |||