Mihhail Lermontov: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Mikhail lermontov.jpg|thumb|Mihhail Lermontov]]

'''Mihhail Jurjevitš Lermontov''' ([[vene keel|vene]] ''Михаил Юрьевич Лермонтов''; [[15. oktoober]] <small>(3. oktoober [[Juliuse kalender|vanas kalendrisvkj]])</small> [[1814]] [[Moskva]] – [[27. juuli]] <small>(15. juuli vanas kalendris)</small> [[1841]] [[Pjatigorsk]]) oli vene luuletaja.

Õppis esmalt prantslasest koduõpetaja Gendrot' juhendamisel ja hiljem Moskvas ülikooli[[ülikool]]i pansionaadis. Astunud ülikooli, kuulas ära ühe kursuse, pettus kõrghariduses ja kolis [[Peterburi]], kus astus sõjakooli. Novembris [[1832]] nimetati ta alamohvitserina teenima kaardiväe husaaripolku. Koos kaaskadeti [[Nikolai Martõnov]]iga andis välja käsikirjalist ajakirja "''Школьная заря''".

[[Pjatigorsk]]is tekkis tal sama aasta suvel tüli oma kunagise õpingu- ja teenistuskaaslase, erumajor Nikolai Martõnoviga. Konflikt päädis [[27. juuli]]l [[1841]] toimunud duelliga, kus Martõnov tulistas Lermontovile rindu ja tappis ta.

Varakult hakkas luuletama. Tundis [[romantikute luule]]t, kujunes oma [[stiil]]. [[Ülikool]]is kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. [[Armastus]] tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Varase luule tegelane on kahepalgeline: hing püüdleb [[vabadus]]e poole, elu hooiab orjaahelais.

Üks tuntumaid luuletusi on '''"[[Puri (Lermontov)|Puri]]'''", –mis ühendab [[priius]]e ja vangipõlve, [[mäss]]umeele ja sunnitud [[rahu]]. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis [[tsaar]]i [[Kaardivägi|kaardiväes]], aga [[sõda]] ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks.

NäidendNäidendi '''"[[Maskeraad (näidend)|Maskeraad]]''' –" tegevus 30ndate keskel [[Piiter|Peterburis]]. Ühes kaardimängus mängib mingi mees petturile [[raha]] maha. Üks nägi pealt ja tal hakkab vürstist kahju. Saavad sõpradeks. Tutvub ühe naisega, kellele ta kingib mingi võru, mis oli tegelikult tema sõbra oma. Vürsti tahetakse tappa. Vürsti naine langeb. Sõber tapab naise. Aga naine püüab tõtt rääkida, aga ei õnnestu, lõpus tuleb tõde välja. See oligi nii plaanitud kättemaksuks. Deemoni mäss jumala vastu, lõpus pettub ja deemon jääb üksi ja jumal võidab. [[Tsensuur]] keelas selle ära. Tegi 5 varianti, aga ikka ei läinud läbi.

[[1830]] üle 300 luuletuse, mitu [[draama]]t, poeemi. Oma loomingusse suhtub rangelt. [[Puškin]]i surm suur löök ja kirjutas luuletuse '''“[[“PoeediPoeedi surm”.surm]]'''”. Ei avaldatud, levis väga kiiresti käsikirjaliselt. Raevukas aga ülistav.

[[Pilt:Lermontov TiflisGLM.jpg|right|thumb|]]

'''“[[“Mõtisklus”Mõtisklus]]''' –” kujutab inimesi tarbetutena, kes liiga palju teevad ja liiga vähe usuvad.

'''“[[“LaulLaul tsaar Ivan Vassiljevitšist]] ...”]]''' kirjutason kirjutatud rahvalaulu laadis ja viib meid [[16. sajsajand]]isse. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses “Kodumaa”, kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast. ”Deemonlik”Deemonlik ja “rahvalik”rahvalik Aga kumbki pole halb.

'''“[[“Mtsõri”Mtsõri]]''' –” vene vägede poolt vangistatud mägilane. Vastandamine. Vabadusearmastus saab võitu.

Suuremahuline poeem '''“[[“Deemon”.Deemon (Lermontov)|Deemon]]'''”. legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Keskne tegelane [[deemon]] – langenud ingel, mäss [[Jumal]]a vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks.