Redaktsioon: 25. mai 2009, kell 13:28 redigeeri 82.147.167.196 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. detsember 2009, kell 18:40 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust töötasin ümber Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{kopipeist\|allikas=http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm}}~~ {{Taxobox \| name = Jõeforell 15. rida ⟶ 14. rida: \| subdivision_ranks = [[Morfa]] \| subdivision = '''''Salmo trutta''''' morpha '''''~~trutta~~fario'''''<br/> }} '''Jõeforell''' (rahvapäraselt: '''hõrnas'''; ''Salmo trutta'' [[morfa\|morpha]] ''fario'') on [[lõhelased\|lõhelaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]. ~~Kala~~Ta on ~~rahvapäraselt~~[[meriforell]]i [[alamliik]] ~~kutsutud~~või kapaikne, ~~nimega~~jões ~~''hõrnas''~~elav vorm ([[morfa]]). == Levila == Jõeforelli leidub Eestis peamiselt idapoolsetes jõgedes ja ojades{{lisa viide}}. == Eluviis == ~~'''Jõeforelli''' võib leida vaid Eesti idapoolsematest jõgedest. Ta on umbes 25…45 cm pikkune suhteliselt jässakas kala, kelle küljed ja selg on punase-pruuni-mustatähnilised.~~ Jõeforell nagu teisedki [[forellid]] ei talu veekogus hapnikuvaegust. Seetõttu eelistab ta elupaigana selgeid, jahedaid ja kiirevoolulisi jõgesid ja ojasid. Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja, kudemiseks vajab ta aga kruusa ja kividega kaetud põhja, samuti on talle oluline varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. (1) ~~Kudemisajal tekib vaevumärgatav kõhrkonks isaskalade alalõuale.~~ Järvamaa jõgedes toimub hetkel intensiivne kudemine (Järva Keskkonna ameti andmed), tänavu kudemise algus hilines ning kudemine toimub selleks sobivatel kiirevoolulistel, kruusase põhjaga aladel. Juba novembris kogunesid kalad koelmutele. Tänavune roheline ja soe talv lükkas marjaheitmise aega tublisti edasi. Kudemise ajal jõeforell toitub. == Välimus == Allikaliste kudealade veetemperatuur on nelja kraadi ümber. Jõeforelli püük on lubatud alates 1. veebruarist, varasematel aastatel 1. jaanuarist, seega on kaladele soo jätkamiseks kuu aega lisa kuna möödunud aastal püütud marjakalad olid veel enamaltjaolt jaanuaris kudemata.(2) Tema pikkus on tavaliselt 25–35 cm, kaal 200–500 g, harva kuni 2 kg, kuid [[1974]] püüti [[Tšehhoslovakkia]]s 7,2 kg raskune jõeforell. Teda leidub [[Põhja-Aafrika]], teiste [[Vahemeremaad]]e, [[Vahemeri\|Vahemere]] saarte ja [[Taivan]]i jõgedes ning [[Eufrat]]i ja [[Amudarja]] [[ülemjooks]]ul. [[Jääaeg\|Jääajal]] olid Vahemeri ja [[Pärsia laht]] märksa jahedamad ja meriforellile sobiv elukeskkond, aga kui mered soojenesid, nii et forell neis elada ei saanud, kohanesid nad eluga üksnes jõgedes. <ref name="Loomade elu"/> Jõeforell on väga tähtis harrastuskalamehe aspektist. Eestis püütakse jõeforelli enamasti spinningu, vähemal määral ka lendõngega, mujal riikides on põhiline jõeforelli püügivahend lendõng. Jõeforelli mari vajab normaalseks arenguks väga hapnikurikast vett. Kui jões voolukiirus langeb, ähvardab pesi mudaga kattumine ja see toob kaasa marja hukkumise. Koelmute vähesuse korral võidakse valmis pesad hilisemate kudejate poolt laiali lõhkuda. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist alles 2…6 kuu pärast, algul toituvad nad kividel olevatest vetikatest. Täiskasvanud jõeforellide toidulaud on kirju. Nad toituvad õhu- ja veeputukatest ja nende vastsetest, kalamarjast, väikestest kaladest, vihmaussidest ning isegi konnadest ja hiirtest. Jõeforellil on kõrgelt hinnatud liha, kuid ta on ohustatud kudemispaikade hävimise tõttu, mis on tingitud jõgede tõkestamisest tammidega ja metsatöödest jõe kallastel. Looduskaitse alla ei kuulu.(1) == Sigimine == Ta ei lasku jõgedest merre ega järve, vaid saab suguküpseks jõgedes. == Jõe- ja järveforell kui kõikuvad liigisisesed taksonid == [[Karl Linné]] luges jõe- ja järveforelli eri liikideks, kuid on näidatud, et nad võivad vabalt üksteiseks muutuda. Näiteks kui [[Uus-Meremaa]]le, mille ümber meri on jahedam, viidi sisse jõeforell, hakkas ta seal merre laskuma ja muutus tüüpiliseks meriforelliks. Jõgedes, kus elavad nii paikne kui siirdevorm, moodustavad nad [[koelmu]]tel ühise parve ja koevad koos. <ref name="Loomade elu"/> ==Vaata ka== [[Forellid]] [[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]] [[Meriforell]] [[Järveforell]] == Viited == {{Viited\|allikad= <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 127–130</ref> }} == Välislingid == *[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee] [[Kategooria:Eesti kalad]]

Jõeforell: erinevus redaktsioonide vahel