Entroopia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P toim
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}}
[[ImagePilt:Ice_water.jpg|thumb|Jää sulamine on üks tüüpilisi entroopilisi protsesse.]]
 
'''Entroopia''' tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus [[energia]] kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist.
 
Mida suurem on entroopia, seda ühtlasem, vähemkorrastatum, segipaisatum või tasandatum süsteem on süsteem.
 
Kõik iseeneseslikudiseeneslikud protsessid kulgevad entroopia kasvu suunas. Erinevad rõhud, temperatuurid, erinevad tihedused, konsistentsid kalduvad oma olekut ühtlustama, nende entroopia suureneb. Seejuures on oluline, et [[isoleeritud süsteem]]i koguenergia jääb konstantseks.
 
Näiteks [[suletud süsteem]]is ühtlustuvad [[soojusvahetus]]e teel kõrgema ja madalama temperatuuriga kehade [[soojushulk|soojushulgad]], nende temperatuurid võrdsustuvad. Ka võib seda mõista niimoodi, et korrastatud süsteemi (piltlikult nt pusle mäng) lahtivõtmisel ja uuesti juhuslikul kokkupanemisel on tekkinud pilt suuresti erinev algsest pildist. Aga kui see süsteem oleks juba segamini ning kui see veelkordveel kord segi paisata ja juhuslikult kokku panna, siis on tekkinud pilt väga sarnane segipaisatud süsteemi algse pildiga.
 
Entroopia on [[termodünaamika]] üks põhimõisteid. [[Negentroopia]] on entroopia vastand.
 
==Vaata ka==
*[[Negentroopia]]
*[[Entalpia]]
*[[Termodünaamika teine seadus]]