Budism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hiievana (arutelu | kaastöö)
Hiievana (arutelu | kaastöö)
49. rida:
 
==Meeleharjutused==
"Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud," ütleb Buddha budismiühes ehktuntumas tuntuimas tekstispühakirjas "[[Dhammapada]]". Seetõttu on just meele muutmine oluline teel virgumisele. Meetodeid meele muutmiseks on aga loendamatult. Neid on aja jooksul kadunud ning neid tekib pidevalt ka juurde. Buddha ei andnud oma õpilastele abstraktseid teadmisi, vaid suunas neid lähtuvalt igaühe meeleseisundist. Nii tekkis palju erinevaid õpetusi ja traditsioone. Mõned põhimõtted on aga säilinud üsna sarnastena pea kõigis budismi vooludes.
 
Meele harjutamisel on olulised kaks meetodit, mis üksteist täiendavad: meelerahu ja analüüsiv vaatlus.
60. rida:
 
===Brahmaseisund===
Brahmaseisund (skr ''brahmavihāra'') on budismibudaluse eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibidpõhimõtted, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus.
 
'''Kaastunne''' (skr ''karun.ā'') tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite kannatuste märkamist ja tegutsemist nende kannatuste leevendamiseks. '''Sõbralikkus''' (skr ''maitrī'') väljendab tegutsemist teiste hüvanguks tasu ja kiitust ootamata. '''Rõõm''' (skr ''muditā'') tähendab rõõmustamist teiste heaolu üle. '''Võrdne suhtumine''' (skr ''upeks.ā'') on kõikidesse olenditesse eelistuseta suhtumine, vaenlaste ja sõprade võrdne aitamine.