Läti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: kaa:Latviya
Hiievana (arutelu | kaastöö)
211. rida:
Läti on olnud sajandeid multirahvuslik, kuid suurimad muudatused demograafias toimusid 20. sajandil maailmasõdade, [[emigratsioon]]i, [[Baltisakslased|baltisakslaste lahkumise]], [[Holokaust]]i ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni tõttu.
 
Läti põlisrahvad on [[lätlased]] ja [[liivlased]], kes moodustavad praegu 59,2% riigi elanikkonnast. Suurimaks vähemusrahvuseks on [[venelased]], kes moodustavad 28% rahvastikust. Kõige enam oli venelasi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. 1989. aastal oli venelasi üle 900 000, mis moodustas sel ajal 34% elanikkonnast. Nõukogude okupatsiooni ajal suurenes ka [[ukrainlased|ukrainlaste]] ja [[valgevenelased|valgevenlaste]] osakaal. Alates Läti iseseisvumisest 1991. aastal on venelaste arv riigis vähenenudoluliselt drastiliseltvähenenud.
 
Hetkel on lisaks venelastele suuremateks vähemusrahvusteks valgevenelased (3,6%), ukrainlased (2,5%), [[poolakad]] (2,35%), [[leedukad]] (1,3%), [[juudid]] (0,44%), [[sakslased]] (0,37%), [[mustlased]] (0,19%) ja [[eestlased]] (0,1%).