Redaktsioon: 27. november 2009, kell 19:50 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 817 muudatust →‎Välislink ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. november 2009, kell 20:21 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2007}} '''Atonaalsus''' on [[muusika]]s [[tonaalsus]]e vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist. === Mõiste ajalooline määratlus= ==▼ Atonaalsus, ~~sks.k.~~[[saksa keel\|saksa]] ''Atonalität'', on saksa keeles kasutusel hiljemalt aastast 1906, tuletatud ''alpha privativum''’i abil (a-, ~~kr.k.~~[[kreeka keel\|kreeka]] α-) mõistest [[tonaalsus]]. Adjektiiv ‘atonaalne’ on saksa keeles kasutusel alates aastast 1909. ~~Pr.k.~~[[Prantsuse keel\|Prantuse]] ''atonalité'' ja ''atonal'' (alates 1907); ~~it.k.~~[[itaalia keel\|itaalia]] ''atonalità'' ja ''atonale'' (alates 1911); ~~i.k.~~[[inglise keel\|inglise]] ''atonality'' ja ''atonal'' (hiljemalt aastast 1920). ▼ ▲=== Mõiste ajalooline määratlus=== ▲Atonaalsus, sks.k. ''Atonalität'', saksa keeles kasutusel hiljemalt aastast 1906, tuletatud ''alpha privativum''’i abil (a-, kr.k. α-) mõistest [[tonaalsus]]. Adjektiiv ‘atonaalne’ on saksa keeles kasutusel alates aastast 1909. Pr.k. ''atonalité'' ja ''atonal'' (alates 1907); it.k. ''atonalità'' ja ''atonale'' (alates 1911); i.k. ''atonality'' ja ''atonal'' (hiljemalt aastast 1920). 1900-nda aasta paiku leidub mõistet ’atonaalne/atonaalsus’ üksikutes eraldiseisvates muusikateoreetilistes kontekstides ning tähendustes. 13. rida ⟶ 11. rida: Alates 1920-ndatest aastatest kasutatakse ja diskuteeritakse mõistete atonaalne/atonaalsus abil sageli muusikateaduslikus ning vahel poleemiliselt ning lööksõnalikult ka ajakirjanduses mõistete ’tonaalne/tonaalsus’ eitusena. Pärast [[Theodor Ludwig Wiesengrund-Adorno]] (~~1903-1969~~1903–1969) “Uue muusika filosoofia” ilmumist aastal 1949 algas eelkõige saksa keeleruumis vahetegemine mõistete ’vaba atonaalsus’ posttonaalse, eeldodekafoonilise muusika tähenduses ning ’seotud atonaalsus’ dodekafoonia tähenduses vahel. Siitpeale võrdsustavad mõningad autorid mõisted ’atonaalsus’ ning ’vaba atonaalsus’. Mõiste ‘atonaalsus’ kasutamine on vahel seotud märkimisväärsete lahknevustega põhisõna tähendusest. Erinevusi esineb harmoonia (muusika vertikaali) või meloodia (muusika horisontaali) ning nende muusikateoreetilistes määratlustes, kuulamise rollis võrreldes nooditeksti visuaalse analüüsiga, käsitustega mõistes sisalduvast negatsioonist ning mõiste taustal olevate muusikaesteetiliste ja üldteoreetiliste ettekujutustega, esmajoones ülemhelide fenomeni tähenduse ning sellega seoses looduse kui ajaloo vastandmõistega. Mõiste ‘atonaalsus’ taunimine eelkõige [[Arnold Schönberg ~~\| Arnold Schönbergi~~]]i (~~1874-1951~~1874–1951) poolt mõjutas kaua tema loominguga seotud kirjutajate mõistekasutust. Samas kiideti mõiste ’atonaalusus’ heaks nii ’atonaalse muusika’ vastaste kui ka toetajate poolt parema puudumisel või ehk ka kui probleemi olemust kõige paremini kirjeldavana. [[Josef Matthias Hauer ~~\| Josef Matthias Haueri~~]]i (~~1883-1959~~1883–1959) mõiste ’atonaalsus’ kasutus on juba iseenesest erinev kaldudes kõrvale talle spetsiifilise muusika atonaalse pooluse kõrvutamisega kõla, 'vaimsuse', samuti vaieldavate ’temperatuuri’, 'melose' ning tavapärase keelekasutuse reeglitest. Juba 1920-ndate aastate algusest hakati kvalitatiivselt erinevaid atonaalsuse vorme ka mõisteliselt kaassõnade abil eristama. Komplementaarsena seejuures on ikka ja jälle taas võetud ette katsed leida atonaalsuse raames varjatud tonaalsust. Mõningad [[György Ligeti]] (1923) teosed 1960-ndate aastate lõpust kinnitavad, et tema muusikalised struktuurid ületavad dihhotoomiat tonaalsus-atonaalsus. 27. rida ⟶ 25. rida: Mõiste ’tonaalsus’ tähendusvälja piiramisega mõistega ’duur-moll-tonaalsus’ esineb alates 1910-ndate keskpaigast mõiste ’atonaalsus’ ülekandmist ka vanamuusikale, mida ei saa pidada õigeks. Mõnikord esineb mittemuusikalises või mittemuusikateoreetilises valdkonnas mõiste ‘tonaalsus’ negatsiooni kasutamist. Näiteks [[John Lennon]]i hääle kohta on öeldud: „''his atonality and restricted emotional expressiveness are forerunners of the new wave singing style''“ ('tema atonaalsus ja piiratud emotsionaalne ekspressiivsus on uue laine laulustiili eelkäijaiks') (.<ref>Ll. Rose, Long gone John: Lennon and the revelations, raamatus The Lennon Companion, väljaandajad E. Thomson u. D. Gutman, Houndmills, Basingstoke, Hampshire u. London 1987, 12).</ref> === Vaata ka === [[Atonaalne muusika]] [[Atonaalne helirida]] === ~~Välislink~~Viited === {{Viited}} == Välislingid == [http://www.sim.spk-berlin.de/pdf/hmt/HMT_SIM_Atonalitaet.pdf ''Handwörterbuch der musikalischen Terminologie'' (HmT): Atonalität] (pdf) 40. rida ⟶ 41. rida: [[Kategooria:Muusikateooria]] [[Kategooria:Nüüdismuusika]] [[bg:Атонална музика]]

Atonaalsus: erinevus redaktsioonide vahel