Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
== Juhid ja struktuur ==
Nõukogude võimu algaastatel oli nõukogude ainuvõimu kaitseks mõeldud linna ja kubermangu EK esimehe ametissemääramise aluseks
[[VK(b)P]] kubermangukomitee otsus, 1930-1940 aastatel pärast [[VK(b)P sekretär]]i [[Jossif Stalin]]i poolt läbiviidud riigi kontrolli ja järelvalvemehhanismi allutamist kesksele [[VK(b)P KK sekretariaat|VK(b)P KK sekretariaadi]] poolsele juhtimisele toimusid riikliku julgeolekuasutuste juhtisikute (nomenklatuuri) määramised ja ametikohalt vabastamised vastavalt [[VK(b)P KK sekretariaat|VK(b)P KK sekretariaadi]] esildistele.
* [[Moissei Uritski]] (''Моисей Шлёмович Урицкий'') (13. märts 1918 – 30. august 1918), - Petrogradi TK ja POKL Siseasjade komissar (комиссар по внутренним делам ПТК и Союза Коммун Северной области) ning Petrogradi Erakorralise Komisjoni ja Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Erakorralise Komisjoni (''Чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и спекуляцией при Союзе Коммун Северной области'') esimees
** [[Gleb Bokii]] , esimehe asetäitja
25. rida ⟶ 28. rida:
* osakond [[kubermang]]us asuvate [[maakond]]ade EK juhtimiseks;
* Piiriäärsetes ([[Pihkva kubermang]]u ja [[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]]s oleva [[Petrogradi kubermang]]u Erakorraliste komisjonide koosseisus olid veel piiriosakonnad.
1918. aasta [[5. september|5. septembril]] kuulutas [[Rahvakomissaride Nõukogu|Vene SNFV Rahvakomissaride Nõukogu]], välja määrusega № 710 "''О красном терроре''" [[Punane terror|Punase terrori]]st, mida praktikas viisid ellu Erakorralised komisjonid linnades ja kubermangudes;
1918. aasta septembris võttis [[Ülevenemaalise erakorralise komisjoni kollegium]] vastu kubermangu ja maakonna EK põhimääruse (''«Положение о губернских и уездных ЧК»''), mis määratles kubermangude EK koosseisud, ülesanded ja struktuurid, mille kohaselt oli Kubermangu erakorralises komisjonis 4 põhiosakonda:
* kontrrevolutsiooni vastu võitlemise osakond;
**1. jaoskond tegeles tööga sõjaväes
**2. jaoskond tegeles keisrirežiimi silmapaistvate tegelaste, kirikutegelaste, seltside ja ühingute jälgimisega, mis ei tegelenud poliitikaga
**3. jaoskond tegeles parteiorganite järelvalvega.
*[[spekulatsioon]]i vastu võitlemise osakond;
* ametialaste kuritegude vastu võitlemise osakond;
Piiriäärsetes ([[Pihkva kubermang]]u ja [[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]] Erakorraliste komisjonide koosseisus olid veel piiriosakonnad.
1918. aasta okltoobris võeti Vene SNFV Kesktäitevkomitee poolt vastu Ülevenemaalise ja kohalike erakorraliste komisjonide põhimääruse (''«Положение ВЦИК о Всероссийской и местной чрезвычайных комиссиях»''), mille kohaselt kohaselt lisandus kubermangude EK, veel neljaski osakond:
* osakond [[kubermang]]us asuvate [[maakond]]ade EK juhtimiseks;
Maakondade erakorralistes komisjonides oli:
* osakond võitluseks kontrrevolutsiooni ja ametialaste kuritegudega
* osakond võitluseks spekulatsiooniga
* [[19. detsember|19. detsembril]] 1918 loodi Tšekaa Eriosakonnad (особые отделы ВЧК).
[[20. jaanuar]]il 1919 võttis [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee]] vastu otsuse maakondade Erakorraliste komisjonide likvideerimisest ning asjade üleandmisest kubermangu EK-dese.
[[24. november|24. novembril]] 1920 anti [[Töö ja Kaitse Nõukogu]] otsusega Erakorralise komisjoni Eriosakonna pädevusse [[Vene NFSV]] riigipiiri valvamine. Petrogradi kubermangu [[NSV Liidu Piirivalve|piirivalve]]jaoskonnad ja piiripunktide süsteem piiril Soome, Eesti ja Lätiga.
== Vaata ka ==
| |||