Batu-khaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Batu-khaan''' (umbes [[1205]] – [[1255]]) oli [[mongolid|mongoli]] valitseja ja [[Kuldhord]]i rajaja. Ta oli [[Tšingis-khaan]]i pojapoeg.
==Mongolite riigi loomine==
 
==Mongolite sõjakäik Venemaale==
[[1235]]. aastal asus arvatavasti 20 000 - 40 000 meheline mongolite sõjavägi Karakorumist teele, liikudes tärkava rohu järel läbi praeguse Kasahhi, edasi üle [[Volga]] jõe ja hävitas järgmisel aastal Volga [[bulgarid|bulgarite]] riigi. Bulgarid olid mongolite väge peale Volga ületamist 1223a (peale võidukat Kalka lahingut) rünnanud ning võitnud. [[1237]]. aastal alusasid mongolid rüüsteretke Venemaale ja vallutasid esmalt [[Rjazan]]i linna. Samal aastal põletati maha ka [[Moskva]] ja [[Kolomna]]. Veebruaris [[1238]] piirati sisse [[Vladimir]]i linn, mis kolme päeva pärast vallutati ja maha põletati. Seejärel jagas Batu oma väe osadeks, mis hävitasid veel 14 vene linna, sealhulgas [[Tver]]i ja [[Rostov]]i. 1238. aastal käis ta [[Krimm]]is ja [[Mordva]]s rüüsteretkel, et kindlustada tagala enne retke polovetside peale, kes said varjupaika Ungaris. [[1239]]. aastal vallutati [[Kiiev]].
Mongolite rüüsteretkest jäid puutumata need vene vürstiriigid, kes ei osalenud Kalka laingus polovetside ja merkiidide liitlastena, v.a. need vürstiriigid, millest pidi läbi minema. Paljud vene linnad maksid mongolitele ja pääsesid vallutamisest.
==Mongolite sõjakäik Euroopasse==
 
Edasi tungisid Batu-khaani väed kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas [[Poola]] purustades [[Sileesia]] hertsogi ja [[Saksa ordu]] ühendväed. Teine osa ületas [[Karpaadid]] ja kolmas osa liikus [[Doonau]] kallast mööda [[Ungari]]sse, kus purustas [[1241]]. aasta aprillis [[Muhi lahing]]us [[Béla IV]] väed. [[1242]]. aasta alguses tungisid Batu-khaani väed [[Austria]]sse ja [[Dalmaatsia]]sse. Mongolite väes võtsid osa ka värvatud
9. rida ⟶ 11. rida:
1242. aasta alguseks olid Batu-khaan ja väepealik [[Subutei]] retke eesmärgi täitnud- polovetsid (võtsid enda hulka mongolite verivaenlased merkiidid) olid purustatud ning kadusid edaspidi ajaloost. Samas jõudis Batu-khaanini teade suurkhaan [[Ugedei]] surmast, ning mongolid otsustasid kiiresti lahkuda.Batu-khaanile jäi asutatud Kuldhordi vaid 1000-4000 mongoli sõjameest. Teised mongolitest koosnevad väed pöördusid tagasi.
 
Batu-khaani konflikt järgmise suurkhaani [[Güyük-khaan]]iga sundis teda otsima liitlast Venemaalt. Selleks sai [[Aleksander Nevski]], kes mongolite abiga sai ellu viia oma poliitilisi ambitsioone Venemaa osas. Peale mongolite [[1237]]-38 a rüüsteretke tungisid mongolid järgmisel korral Põhja-Venemaale alles Aleksander Nevski kutsel tema poliitiliste vastaste kõrvaldamiseks. Sõlmitud lepingu järgi hakati Kuldhordile maksma aitamise eest maksu, mis hiljem muutus juba Kuldordi poolt nõudeks.
 
[[1242]]. aastal rajas ta Volga alamjooksule oma pealinna [[Sarai]]. Pärast Batu-khaani surma sai Kuldhordi valitsejaks tema poeg [[Sartak]], kes jätkas Batu poliitikat olles Aleksander Nevski liitlane.