Carl Gustaf Wrangel sündis [[Herman Wrangel]]i ja Margareta Gripi pojana.
Juba [[1633]] [[rittmeister|rittmeistrina]] näitas ta üles vaprust [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]]. [[1636]] teenis ta juba [[kolonel]]ina ja [[1638]] [[kindralmajor]]ina. [[1644]] juhatas ta Rootsi laevastikku, mis lõi [[23. oktoober|23. ooktoobriloktoobril]] [[Fehmarni lahing|Fehmarni all]] taanlasi. [[1646]] naasis ta [[Saksamaa]]le juba [[feldmarssal]]ina ja võttis [[Lennart Torstenson]]i käest üle sealsete Rootsi vägede juhtimise. Sellelt ametipostilt juhtis ta Kolmekümneaastase sõja kolme viimast suuremat sõjakäiku. Wrangeli ja [[Henri de La Tour d'Auvergne, Turenne'i vikont|Turenne]]´i juhtimisel marssisid Rootsi ja [[Prantsusmaa]] liitlasväed [[Baieri kuurvürstiriik|Baier]]isse ja [[Württembergi hertsogkond|Württemberg]]i. [[1656]] juhatas ta koos [[Brandenburgi kuurvürst]]i [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelmiga]] Rootsi-Brandenburgi liitlasvägesid [[Varssavi lahing]]us. [[1657]] vallutas ta [[Jüütimaa]] ning [[1658]] viis oma väed üle jää [[Taani]] saartele ja vallutas [[Kronborg]]i. 1657 määrati ta [[riigiadmiral]]iks ja [[1664]] [[riigimarssal]]iks ning ta kuulus riiginõukokku [[Karl XI]] alaealisuse ajal. Wrangeli viimane sõjakäik ebaõnnestus: ta juhtis oma halva tervise tõttu Brandenburgi-vastast sõda halvasti ja kutsuti oma ametikohalt tagasi pärast seda, kui ta poolvend [[Wolmar Wrangel]] oli [[Fehrbellini lahing]]us lüüa saanud. Carl Gustaf Wrangel suri sama aasta [[24. juuli|24]]-[[25. juuli]] öösel [[Rügen]]i saarel ja maeti [[Skoklosteri kirik]]u (rootsi ''Skoklosters kyrka'') [[kooriruum|koori]].<ref>Henry von Baensch, ''Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Nach Urkunden und Tageb chern bearbeitet. Hälfte 1'', Elibron Classics: Adamant Media Corporation, [http://books.google.com/books?id=NZPJ9k2GqugC&printsec=frontcover#PPA194-IA1,M1 lk.192] ISBN 142124750X </ref>
Talle kuulus [[Skoklosteri loss]], mis asub [[Mälaren]]i järve ääres [[Stockholm]]i ja [[Uppsala]] vahel ja ka [[Vestfaali rahu]] eest [[3. juuli]]l [[1649]] aastal kuninganna [[Kristiina]] kingitud valdused [[Rügen]]i saare [[Jasmund]]i poolsaarel: [[Spyckeri loss]] (''Schloss Spycker''), Ruschvitz, Polkvitz, Wostevitz ja Klein Jasmund.<ref> Ivo Asmus, Heiko Droste, Jens E. Olesen, Helmut Backhaus: ''Gemeinsame Bekannte: Schweden und Deutschland in der Frühen Neuzeit'', LIT Verlag Berlin-Hamburg-Münster, 2003 [http://books.google.ee/books?id=nI9dItT816kC&pg=PA195&hl=en&source=gbs_toc_r&cad=0_0#PPA203,M1 lk.203] ISBN 3825871509</ref>
