Redaktsioon: 2. november 2009, kell 01:06 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 449 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. november 2009, kell 17:47 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Ducommun.jpg\|thumb\|Élie Ducommun, (1902)]] '''Élie Ducommun''' ([[19. veebruar]] [[1833]] [[Genf]] – [[7. detsember]] [[1906]] [[Bern]]) oli ~~Šveitsi~~[[Šveits]]i ~~ajakirjanik~~rahuaktivist. Ta pälvis [[1902]]. aastal [[Nobeli rahuauhind\|Nobeli rahuauhinna]] kahasse [[Charles Albert Cobat]]'ga. Ducommun sündis [[kellassepp\|kellassepa]] peres noorimana 3 lapsest. Vaatamata [[kõrgharidus]]e puudumisele töötas ta juba 17-aastaselt [[koduõpetaja]]na, 20-aastaselt keeleõpetajana, siis ajakirjanikuna, juba 22-aastaselt ajakirja "''Revue de Geneve''" toimetajana, [[1857]] [[Genfi kanton]]i asekantslerina ja [[1862]] Genfi kantoni kantslerina. [[1865]] kolis Ducammon [[Bern]]i, kus asutas ajakirja "Progress". Ta töötas Šveitsi föderaalkantselei [[tõlk\|tõlgina]] ([[1869]]–1873) ja Jura–Simploni Terasekompanii [[sekretär]]ina [[1873]]–1891. Tema juhtimisel rajati alaets [[1875]] [[Jura kanton\|Jura]]–Berni–[[Luzern]]i [[raudtee]], mille peasekretär oli Ducommun kuni aastani [[1903]], mil Šveitsi valitsus raudtee ära ostis. Just sellel ametikohal saigi Ducommun oma sissetuleku, millest sai rahastada oma rahualast tegevust. [[1867]] aitas ta asutada [[Rahu ja Vabaduse Liiga]]t (''Ligue de la paix et de la liberté''), kuid jätkas töötamist teistel ametikohtadel. Organisatsiooni keskus asus Bernis. [[1868]] avaldas Liiga bülletääni "Euroopa Ühendriigid" ("''Les États-Unis d’Europe''"). Ducommun keeldus oma ametikoha eest [[palk]]a vastu võtmast, teatades, et soovib sellel kohal töötada ainuüksi [[idealism]]ist. Tema organisatsioonilised võimed aitasid tal edu saavutada ja ta jäi organisatsiooni [[direktor]]iks kuni oma surmani. [[1891]] asutas ta koos Charles Albert Gobat'ga [[Rahvusvaheline Rahubüroo\|Rahvusvahelise Rahubüroo]] (''Bureau international de la paix''), esimese valitsusvälise rahvusvahelise rahuorganisatsiooni, mis koordineeris Euroopa [[patsifism\|patsifistlike]] organisatsioonide tegevust. Ta valiti selle organisatsiooni juhiks. Tegevuse eest selles organisatsioonis pälviski ta Nobeli rahuauhinna. [[1886]] avaldas Ducommun [[luule]]raamatu "Viimased naeratused" (''Derniers Sourires''). {{NobelRahu}} {{JÄRJESTA:Ducommun, ~~Élie~~Elie}} [[Kategooria:Šveitsi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1833]] [[Kategooria:Surnud 1906]] [[ar:ايلي دوكميان]]

Élie Ducommun: erinevus redaktsioonide vahel