Eduard Pütsep: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kat
48. rida:
Kreeka-rooma maadluses seljatas Pütsep avakohtumises [[luksemburg]]lase [[Georges Miller]]i ja teises ringis võitis [[Johannes van Maaren]]i [[Holland]]ist 3:0.
 
Kolmandas ringis anti talle vastu tükk maad nõrgem taanlane [[Herman Andersen]], kuid matikohtunikuks oli määratud Råberg, kes oli oma vaenu Pütsepa vastu näidanud nii Helsingis 1921 kui ka Stockholmis 1922 (seal tegi ta Pütsepa vastu ka ebaõiglase otsuse). Pütsep heitis taanlase korduvalt parterisse ja hoidis teda sillaski, kuid Råberg kamandas mehed ikka kohe püsti. Lõpuks tegi Pütsep ülerinnaheite ja mõlemad mehed prantsatasid matile. Selle peale Råberg vilistas ja määras Pütsepale seljakaotuse. See oli skandaal. Rootsi koondise treener [[RudolfRobert Oksa]] tormas Råbergi juurde ja sõimas ta läbi. Eesti protestis, kuid Råberg jäi endale kindlaks. Protesti arutamise tulemusena Råberg diskvalifitseeriti, kuid tema otsus jäeti jõusse. See sündmus mõjutas teiste suhtumist Rootsisse ja tõi kaasa nii mõnegi kahtlase kaotuse määramise rootslasele.
 
Neljandas voorus oli Pütsep sakslase [[Kurt Leucht]]i vastu suures ülekaalus, kuid ei suutnud teda seljatada, sai otsustava kaotuspunkti ja langes välja. Et Leucht tuli olümpiavõitjaks, siis võib eeldada, et tegelikult oleks see au pidanud Pütsepale kuuluma. Pütsep jäi kuuendaks.