Redaktsioon: 28. aprill 2009, kell 20:33 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 069 muudatust P →‎Koht ökosüsteemis: iw ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. november 2009, kell 23:12 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 069 muudatust ümber tehtud Uuem muudatus →
1. rida: {{Taxobox ~~{{kopipeist\|allikas=http://bio.edu.ee/taimed/vetikas/koppvet.htm}}~~ \| name = Koppvetikas \| image = chlamydomonas_(10000x).jpg \| color = lightgreen \| image_width = 250px \| image_caption = [[Skaneeriv elektronmikroskoop\|Skaneeriva elektronmikroskoobiga]] saadud pilt 2 viburiga koppvetikast (suurendus 10 000x) \| regnum = [[Taimed]] ''Plantae'' \| divisio = [[Rohevetiktaimed]] ''Chlorophyta'' \| classis = ''[[Chlorophyceae]]'' \| ordo = ''[[Volvocales]]'' \| familia = ''[[Chlamydomonadaceae]]'' \| genus = '''Koppvetikas''' ''Chlamydomonas'' \| genus_authority = [[Christian Gottfried Ehrenberg\|Ehrenb.]] }} '''Koppvetikas''' (''Chlamydomonas'') on perekond [[üherakuline organism\|üherakulisi]] [[rohevetiktaimed\|rohevetikaid]]. Siia on arvatud umbes 500 liiki{{lisa viide}}.▼ Koppvetika nimi tuleneb sellest, et tema rakus olevad [[kromatofoor]]id on kopakujulised. Kehakujult on nad enamasti ümarad või munajad. ▲'''Koppvetikas''' (''Chlamydomonas'') on perekond [[rohevetiktaimed\|rohevetikaid]]. Koppvetikad asustavad [[mageveekogu]]sid. Sageli on neid veekogudes massiliselt; võivad põhjustada "[[veeõitseng]]uid". Koppvetikad on üherakulised mageveeasukad. Neid võib sageli kohata väikestes järvesoppides, tiikides, aga ka päris pisikestes lompides. Koppvetikad on ühed Eesti tavalisemad vetikad, kusjuures neid võib sageli esineda massiliselt. Kui vetikad veekogudes ohtralt paljunema hakkavad, siis öeldakse, et vesi õitseb. Koppvetika liikide määramine on enamasti võimalik üksnes [[elektronmikroskoop\|elektronmikroskoobiga]], sageli nõuab see ka häid vetikamäärajaid ja kogenud algoloogi. ~~=Sissejuhatus=~~ Koppvetika positiivse [[fototaksis]]e tagab [[silmtäpp\|silmtäpi]]piirkond. Koppvetikas on rohevetikaperekond, kuhu kuulub ligi 500 liiki. Liikide eristamisel on olulised üksiku vetikataime kuju, suurus ja mitmed teised mikroskoobi abil nähtavad tunnused. Ilma mikroskoobita ei ole võimalik koppvetikaliike määrata ja ka siis suudavad neid liigini määrata vähesed spetsialistid. Koppvetikate sigimine võib olla nii [[mittesuguline sigimine\|mittesuguline]] ([[rändeos]]tega) kui ka [[suguline sigimine\|suguline]]. Koppvetika välimuses torkab esmalt silma tema roheline värvus, mis kinnitab kuuluvust taimeriiki. Roheline värvus on tingitud vahetult rakukesta all asetsevast kromatofoorist. Vetikauurijad ütlevad, et tema kromatofoor on kopakujuline. Sellest ka nimi koppvetikas. Rohelisel taustal tuleb hästi nähtavale ka punane silmtäpp. See on koppvetika valgustundlik ala, mis juhatab ta veekogu valgusküllasemasse piirkonda. Valgusrikkas kohas saab koppvetikas efektiivsemalt fotosünteesida. Selleks, et olla alati veekogus kõige sobivamas kasvukohas, peab koppvetikas liikuma. Nii ongi ta varustatud kahe viburiga, mis teda hõlpsasti edasi viivad. == Välislingid == Vetikatel on sageli olemas võimalus end ebasobivate keskkonnatingimuste eest kaitsta. Nii võivad ka koppvetikataimed hapniku puudusel viburid ära heita ja limaga kattuda. Koppvetikad saavad paljuneda mitmel erineval moel. Näiteks suvel paljunevad nad liikumisvõimeliste rändeostega, sügisel aga sugulisel teel. Jahedate sügisilmadega tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Olles talvise ebasoodsa kasvuperioodi vaikselt mööda saatnud, hävib paari kaitsev kest ja sisu jaguneb neljaks tillukeseks koppvetikaks. *[http://bio.edu.ee/taimed/vetikas/koppvet.htm Koppvetika kirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee] ~~=Väliskuju=~~ Kehakuju on munajas, kerajas, silinderjas, pirnjas või värtnalaadne. Rohelise värvuse tingib vahetult rakukesta all paiknev kopakujuline kromatofoor. Esineb punakas silmtäpp, mis võimaldab liikuda veekogu valgusküllastesse osadesse. Rakukest koosneb pektiinainetest ja tselluloosist. ~~=Paljunemine=~~ Suvel paljuneb rändeostega (zoospooridega). Sügisel, kui vesi muutub jahedaks, tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Kevadel, pärast talvist puhkeperioodi, hävib kest ja raku sisu jaguneb neljaks iseseisvaks koppvetikarakuks. ~~=Koht ökosüsteemis=~~ Tähtsad veekogude hapnikutootjad, kuid massilise paljunemise korral võivad põhjustada ka hapniku liigset ärakasutamist, mille tagajärjel paljud vee-elanikud hukkuvad. Koppvetikas ise ei hukku, vaid elab raske aja üle heites ära viburid ja kattudes limaga. Veekogus on sageli ka toiduahela esimeseks lüliks. [[Kategooria:Rohevetikad]]

Koppvetikas: erinevus redaktsioonide vahel