Päriskonnalised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: vls:Puut |
Resümee puudub |
||
4. rida:
| image_width = 240px
| image_caption = ''[[Litoria caerulea]]''
| fossil_range = alates [[
| color = #{{taxobox color|[[loomad]]}}
| regnum = [[Loomad]] ''Animalia''
15. rida:
| range_map_caption = Konnade levila (musta värviga)
}}
'''Päriskonnalised''' ehk '''anuurid''' (''Anura'') on [[kahepaiksed|kahepaiksete]] [[klass (bioloogia)|klassi]] kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]].
Sõna "anuurid" tähendab [[kreeka keel]]es 'sabatud' (αν + ουρα 'saba'). Tõepoolest, üksnes mõnel päriskonnalisel on täiskasvanuna lühike [[saba]], enamikul liikidel puudub see täielikult. Siiski on päriskonnaliste [[kulles]]tel pikk saba, mis näitab, et päriskonnalised põlvnevad sabaga esivanematest.
Päriskonnalisi nimetatakse sageli lihtsalt '''konnadeks''' (ehk konnad laiemas mõttes, kitsamas mõttes peetakse konnade all silmas perekonda [[päriskonn]] (''Rana'')).▼
▲Päriskonnalisi nimetatakse sageli lihtsalt '''konnadeks''' (
Päriskonnaliste selts jaguneb kolme alamseltsi: ''[[Archaeobatrachia]]'', ''[[Mesobatrachia]]'' ja ''[[Neobatrachia]]''.
"[[Loomade elu]]" jagab päriskonnalised viide [[alamselts]]i, lähtudes [[selgroolüli]]de liigestumise iseärasustest: [[kaksilohulised]] (''Amphicoela''), [[tagalohulised]] (''Opisthocoela''), [[erilohulised]] (''Anomocoela''), [[eeslohulised]] (''Procoela'') ja [[võõriklohulised]] (''Diplasiocoela''). Raamat eristab 19 [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja 176 [[perekond (bioloogia)|perekonda]]. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 52, 53</ref>
Päriskonnalised on levinud kõigis maailmajagudes peale Antarktise. Nad puuduvad üksnes [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] saartel ja rannikul ning mõnel ookeanisaarel, näiteks Uus-Meremaa [[Lõunasaar]]el. Nad vajavad eluks niiskust, mistõttu neid ei ela ka [[Sahara]]s ega [[Araabia poolsaar]]e põhja- ja keskosas, kus on nende jaoks liiga kuiv.
Ürgseimate päriskonnaliste jäänused on leitud Põhja-[[Madagaskar]]i alam[[triias]]e ladestikust. Need kuulusid konnale ''Protobatrachus massinoti'', kes oli umbes 10 cm pikk ja 16 selgroolüliga. Sealjuures olid kõik kerepiirkonna lülid peale esimese [[roie]]tega (näiteks eeslohulistel ja võõriklohulistel puuduvad roided üldse). 3 sabalüli paiknesid lühikeste [[niudeluu]]de vahel. [[Küünarluu|Küünar-]] ja [[kodarluu]], samuti [[sääreluu|sääre-]] ja [[pindluu]] polnud veel omavahel kokku kasvanud. <ref name="Loomade elu"/>
== Välimus ==
Täiskasvanud konni iseloomustavad pikad tagajalad, lühike keha, varvastevahelised [[ujunahad]], esiletulevad (enamasti suhteliselt suured) silmad ja
== Eluviis ==
32. rida ⟶ 40. rida:
Konnade omapärast paaritusasendit [[kopulatsioon]]il nimetatakse [[ampleks]]iks.
== Viited ==
<references/>
== Välislingid ==
38. rida ⟶ 49. rida:
[[Kategooria:Kahepaiksed]]
{{Link FA|eo}}
▲{{Link FA|id}}
{{Link FA|he}}
{{Link FA|
{{Link FA|nl}}
[[ar:ضفدع]]
| |||