Brandenburgi mark: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
13. rida:
Esialgu hõlmas markkrahvkond vaid Havellandi ja [[Zauche]] piirkonna. Järgneva 150 aasta jooksul liitsid Askania dünastiast valitsejad Brandenburgi margiga ka [[Uckermarck]]i, [[Teltow]]' ja [[Barnim]]i piirkonna, samuti [[Neumark]]i.
 
Albrecht Karu kutsus piirkonda uusasukaid, kes tulid peamiselt [[Altmark|Altmargist]], [[Harz]]ist, [[Flandria]]st ning [[Rheinland]]ist. [[1160. aastad|1160. aastatel]] saabus Elbe ja Haveli jõe äärde [[hollandlased|hollandi]] ja [[flaamid|flaami]] koloniste.
 
Albrecht Karu suri [[1170]]. aastal ja võimule sai tema poeg [[Otto I (Brandenburgi markkrahv)|Otto]].
 
Askania dünastia valitsusajal püüti laiendada Brandenburgi marki kirde suunas, eesmärgiga saada [[Pommeri]] kaudu ühendus [[Läänemeri|Läänemerega]]. See viis konfliktini [[Taani]]ga. Peale [[Bornhövedi lahing]]ut, milles Taani vägi sai hävitava kaotuse osaliseks, asus markkrahv [[Johann I (Brandenburgi markkrahv)|Johann I]] aktiivselt tegutsema Pommeri hõivamise nimel. Keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] andiski [[1231]]. aastal Pommeri läänina Brandenburgi markkrahvile.
 
===Wittelsbachid===
===Luxemburgid===