Wardi kast: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Wardian Case.jpg|thumb|Wardi kast]]
'''Wardi kast''' on [[1830. aastad|1830. aastatel]] [[Suurbritannia]]s [[Nathaniel Bagshaw Ward]]i
Wardi kasti võib lugeda tänapäeva [[terraarium]]i ja [[akvaarium]]i eelkäijaks.
Doktor Ward oli [[botaanika]]huviline mees, kes kogus rohkem kui 25 tuhandest eksemplarist koosneva [[herbaarium]]i. [[Sõnajalg]]adele tema [[London]]is paiknev koduaed siiski ei sobinud, sest neid kahjustas Londoni [[sudu]], mis koosnes [[kivisüsi|kivisöe]]suitsust ja [[väävelhape|väävelhappe]] aurudest. Vastupidiselt oma kiratsevatele sõnajalgadele avastas ta [[1829]] oma klaaspudelitest, milles ta hoidis liblika[[kookon]]eid ja muud sellist, et sinna sattunud sõnajalaeosed idanevad ja kasvavad isegi viletsal pinnasel. Ta laskis puusepal ehitada tihedalt klaasitud puukasti, kattis selle põhja mullaga ja nägi, et sõnajalad selles vohavad. Doktor Ward avaldas oma katse ja kirjutas sellest raamatu "Taimede kasvust tihedalt klaasitud kastis".
Alates [[16. sajand]]i lõpust olid maadeuurijad ja rändurid haruldasi taimi püüdnud Euroopasse tuua, kuid seda tuli teha [[seeme|seemnete]], [[mugul]]ate, [[risoom]]ide või [[juur]]ikatena. Kuid Wardi kastides sai õrnad taimed panna laeva [[tekk|tekile]], et nad saaksid koguda päikesevalgust ja kondenseerunud [[niiskus]]t, kuid oleksid kaitstud mereõhus oleva [[soolad|soola]] eest.
Esimese katse klaasitud kastidega tegi Ward [[1833]], kui ta toimetas meritsi 2 suurt klaasitud kasti, mis olid täis Inglismaa rohttaimi ja sõnajalgu, [[Sydney]]sse. Reis kestis mitu kuud ja saabudes olid taimed endiselt heas seisukorras. Austraaliast toimetas ta Inglismaale hulga kohalikke taimi, mis polnud kunagi varem sellist teekonda üle elanud, aga nüüd saabusid nad Inglismaale hea tervise juures, elades üle isegi [[Kap Hoorn]]i juures saadud tormi.
[[Kategooria:Aiandus]]
| |||