Aurustumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Teine aurustumise viis on [[keemine]] (''boiling'') või keetmine, mis toimub vedeliku massis allpool vedeliku pinda ja keemistemperatuuril või sellest veidi kõrgemal temperatuuril. Harvem on tegu aine üleminekuga tahkest faasist gaasifaasi ehk [[sublimeerumine|sublimeerumisega]] (''sublimation'').
Aurustumine on üldisem mõiste, mis tähistab aine üleminekut kõrgema energiaga gaasifaasi. Siia kuulub aurumine, aurustamine, keemine, keetmine, sublimeerumine ja sublimeerimine.
Aine auruvus ehk aurumisvõime ehk [[lenduvus]] (''volatility'') on aurustumist iseloomustav suurus ja seotud aine [[keemistemperatuur]]iga. Aurustumine neelab [[energia]]t: aurumisel, kui soojust juurde ei anta, siis vedelik jahtub; vedeliku aurustamise kiirendamiseks on vaja seda soojendada. [[Aurustumissoojus]] on aine aurustumiseks vajalik soojushulk aine massiühiku kohta. Aurustumist soodustab ka moodustuva gaasifaasi (auru) ärapuhumine (tuul).
| |||