Valgla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Idioma-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: hu:Vízgyűjtő terület, lt:Baseinas (hidrologija), ro:Bazin hidrografic |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Euroopa veelahkmed.png|thumb|300px|Euroopa peamised veelahkmed ja suuremad [[jõgikond|jõgikonnad]]]]
[[Veekogu]] '''valgla''' ehk '''valgala''' on maa-ala,
Jõe valgla toimib nagu [[lehter]]: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal [[lisajõgi|lisajõel]] on oma valgla, mis kuulub emajõe valgla koosseisu.
Valglaid lahutavat piiri nimetatakse [[veelahe|veelahkmeks]] ehk veelahkmejooneks. Veelahkmejoon on tihti piiriks kahe [[Riik|riigi]] vahel, kui [[Riigipiir|piir]] kulgeb piki [[mäestik]]ke.
Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mis mõnikord
Maakera maismaast 32% kuulub [[Atlandi ookean]]i valglasse, 15% [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] valglasse, 13% [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja 13% [[India ookean]]i valglasse. [[Antarktika]]t, mis moodustab maismaast 8%, ei ole sinna hulka arvatud.
Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse. Seda nimetatakse [[äravooluta ala]]ks. Äravooluta alale langevad sademed võivad voolata [[umbjärv]]e ([[Kaspia meri]], [[Araali meri]]) või lihtsalt ära aurata või [[pinnas]]esse imenduda, ilma et nad jõuaksid kusagile voolata. [[Okavango]] jõgi moodustab [[delta]], mille harud kaovad [[kõrb]]eliiva. Sageli on äravooluta alad väga kuivad, nii et sinna oluliselt sademeid ei langegi. Maailma maismaast moodustab äravooluta ala umbes 18%.
Maailma kolm suurima valglaga jõge on [[Amazonas]], [[Kongo jõgi]] ja [[Mississippi]]. [[Euroopa]] kolm suurima valglaga jõge on [[Volga]], [[Doonau]] ja [[Dnepr]]. [[Eesti]] suurima valglaga jõgi on [[Narva jõgi]]: Narva jõe valgla on suurem kui Eesti.
==Vaata ka ==
13. rida ⟶ 19. rida:
==Välislingid==
*[http://earthtrends.wri.org/maps_spatial/maps_detail_static.cfm?map_select=274&theme=2 Maailma suuremate jõgede valglad]
[[Kategooria:Hüdroloogia]]
| |||