Kristlik ajaarvamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Ajalugu: +võttis, et oleks lause |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
10. rida:
On olnud kasutusel ka ajaarvamine [[Kristuse ristilöömine|Kristuse ristilöömisest]], mille nii [[Hippolytus]] kui ka [[Tertullianus]] paigutasid kaksikute konsuliaastasse ([[29]] pKr). Süüria kristlased kasutasid [[Seleukiidide ajaarvamine|Seleukiidide ajaarvamist]].
Kristliku ajaarvamise alguspunkti võttis esimesena kasutusele [[Scythia Minor]]ist pärit [[munk]] [[Dionysius Exiguus]] [[Rooma riik|Rooma]]s aastal [[525]]. Sellele järgnenud aastate juures kasutas ta sõnu ''anno Domini'' ('Issanda aastal'; lühend AD). Uus ajaarvamine tekkis tal seoses [[ülestõusmispüha kuupäev]]ade arvutamisega. [[Dionysius Exiguuse ülestõusmispühade tabel|Oma ülestõusmispühade tabel]]is [[märtrite ajaarvamine|märtrite ajaarvamise]] aasta 284 aastaga AD 532. Kaaskirjas võrdsustab ta aasta AD 525 [[Probus Noorem]]a konsuliaastaga.
Dionysius Exiguus ei seosta oma selgitustes oma ajaarvamist muude ajaarvamissüsteemidega ega põhjenda oma ajaarvamise alguspunkti valikut. Ta võis pidada [[Kristuse sündimine|Kristuse sündimise]] või [[inkarnatsioon]]i (lihaks saamise) aastaks aastat 2 eKr, 1 eKr või 1 pKr. Segadust tekitavad järgmised asjaolud. Inkarnatsiooni all mõistetakse tänapäeval Kristuse [[eostumine|eostumist]], kuid mõned autorid, näiteks [[Beda]] on seda samastanud Kristuse sündimisega. Konsuliaasta algas [[1. jaanuar]]il, märtrite ajaarvamise aasta aga [[29. august]]il. Konsulite nimekirjades oli vigu ning ka keisrite valitsemisaastate arvestuses esines vigu.
| |||