Karpvähilised: erinevus redaktsioonide vahel

'''Karpvähilised''' ehk '''karpvähid''' ehk '''ostrakoodid''' (''Ostracoda'') on [[vähid|vähkide]] klassi kuuluvad loomad. Praeguseks on tuvastatud umbes 50 000 väljasurnud või olemasolevatnüüdisaegset liiki, mis jagunevad seitsmesse seltsi. [[Eesti]]st on leitud 93 liiki karpvähilisi.

Karpvähilised on väikesed vähid, kelle suurus jääb 0,2 mm ja 330 sentimeetrimm vahele. Enamiku karpvähiliste suurus jääb 1 mm juurde.

Karpvähkide keha on suletud kahepoolmelisse [[Karp (zooloogia)|karpi]], mille ehitus on liigiti erinev. Karp on tavaliselt [[kitiin]]ist või [[lubi|lubjast]], ning selle peamine funktsioon on vähi kaitse. Kõhupoolel asub neil pilu, kust ulatuvad välja jalad, [[tundlad]] ja osa tagakehast[[tagakeha]]st.

Karpvähilised kuuluvad tavaliselt veekogu [[zoobentos]]esse. Mõned liigid elavad ka ülemistel veekihtidelavavees. Karpvähilised elavad nii [[magevesi|mage-]], [[riimvesi|riim-]] kui ka merevees, üksikuid liike on leitud ka mullast.

*Sohar, KadriK. (2006). Karpvähilised – võimalus selgitada järvee arengulugu. – ''[[Eesti Loodus]]'' '''1''': 20–23.