Erinevus lehekülje "Mihhail Kutuzov" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{keeletoimeta}}
[[File:Kutuzov1.jpg|thumb|Mihhail Kutuzov]]
[[Krahv]] '''Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski''' ([[vene keel]]es ''Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский'') ( <small>5. [[vkj]]</small> [[16. september]] [[1745]] – [[28. aprill]] [[1813]]) oli Vene väejuht, [[kindralfeldmarssal]].
 
==Elulugu==
Ta lõpetas suurtükiväe- ja insenerikooli, [[1. jaanuar]]il [[1761]] [[praporštšik]]u auastmes ning suunati teenistusse Insenerikorpusesse.
Ta lõpetas 14-aastasena suurtükiväekooli.
== Seosed Eestimaaga ==
Mihhail Kutuzov oli aastatel[[1. märts]]ist [[1761]]- kuni [[1762]] [[Eestimaa kindralkuberner|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]]iu [[Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog]]i - [[tiibadjutant]] ja [[kantselei]] juhataja.
 
[[21. august]]il 1762 määrati Kutuzov juba kapteni auastmes [[Aleksandr Suvorov]]i juhitava [[Astrahani jalaväepolk|Astrahani jalaväepolgu]] [[rood]]ukomandöriks.
 
[[1764]]. aastal osales sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga.
 
[[1767]]. aaatal määrati ta seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks.
== Sõjaväekarjäär==
[[1769]]. aastal osales ta uuesti sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. .
Lahingukarastuse sai ta Vene-Türgi sõdades, kus õppis [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Kutuzov oli ka edukas diplomaat. [[Aleksander I]] põlgas ja kadestas teda, kuid pidi [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõja]] ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas [[Napoleon]]i väe. Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref>
 
Lahingukarastuse sai ta Vene-Türgi sõdades, kus õppis [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal.
 
Kutuzov oli ka edukas diplomaat. [[Aleksander I]] {{kas|põlgas ja kadestas teda}}, kuid pidi [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõja]] ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas [[Napoleon]]i väe.
Lahingukarastuse sai ta Vene-Türgi sõdades, kus õppis [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Kutuzov oli ka edukas diplomaat. [[Aleksander I]] põlgas ja kadestas teda, kuid pidi [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõja]] ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas [[Napoleon]]i väe. Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref>
==Surm==
Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. aastal.
*[http://www.pushkin-book.ru/?id=228 Perekonnast (vene keeles)]
*[http://kutuzov.velchel.ru/index.php?cnt=10, Хроника жизни Кутузова Михаила Илларионовича]
*[http://chron.eduhmao.ru/index.html известный полководец Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов]
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Moritz von Lacy]] | nimi=Leedu kindralkuberner| aeg=[[1799]] &ndash; [[1801]]| järgnev=[[Levin August von Bennigsen]]}}
58 347

muudatust