Redaktsioon: 25. august 2009, kell 15:45 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. september 2009, kell 22:45 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}} [[File:Kutuzov1.jpg\|thumb\|Mihhail Kutuzov]] [[Krahv]] '''Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski''' ([[vene keel]]es ''Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский'') ( <small>5. [[vkj]]</small> [[16. september]] [[1745]] – [[28. aprill]] [[1813]]) oli Vene väejuht, [[kindralfeldmarssal]]. ==Elulugu== Ta lõpetas suurtükiväe- ja insenerikooli, [[1. jaanuar]]il [[1761]] [[praporštšik]]u auastmes ning suunati teenistusse Insenerikorpusesse. ~~Ta lõpetas 14-aastasena suurtükiväekooli.~~ == Seosed Eestimaaga == Mihhail Kutuzov oli ~~aastatel~~[[1. märts]]ist [[1761]]- kuni [[1762]] [[Eestimaa kindralkuberner\|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]]iu [[Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog]]i - [[tiibadjutant]] ja [[kantselei]] juhataja. [[21. august]]il 1762 määrati Kutuzov juba kapteni auastmes [[Aleksandr Suvorov]]i juhitava [[Astrahani jalaväepolk\|Astrahani jalaväepolgu]] [[rood]]ukomandöriks. [[1764]]. aastal osales sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. [[1767]]. aaatal määrati ta seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks. == Sõjaväekarjäär== [[1769]]. aastal osales ta uuesti sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. . Lahingukarastuse sai ta Vene-Türgi sõdades, kus õppis [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Kutuzov oli ka edukas diplomaat. [[Aleksander I]] põlgas ja kadestas teda, kuid pidi [[1812. aasta Isamaasõda\|1812. aasta Isamaasõja]] ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas [[Napoleon]]i väe. Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis\|Raasiku]] ja [[Kambi mõis\|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern\|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref>▼ Lahingukarastuse sai ta Vene-Türgi sõdades, kus õppis [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Kutuzov oli ka edukas diplomaat. [[Aleksander I]] {{kas\|põlgas ja kadestas teda}}, kuid pidi [[1812. aasta Isamaasõda\|1812. aasta Isamaasõja]] ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas [[Napoleon]]i väe. ▲Lahingukarastuse sai ta Vene-Türgi sõdades, kus õppis [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Kutuzov oli ka edukas diplomaat. [[Aleksander I]] põlgas ja kadestas teda, kuid pidi [[1812. aasta Isamaasõda\|1812. aasta Isamaasõja]] ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas [[Napoleon]]i väe. Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis\|Raasiku]] ja [[Kambi mõis\|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern\|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref> ==Surm== Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. aastal. 37. rida ⟶ 48. rida: [http://www.pushkin-book.ru/?id=228 Perekonnast (vene keeles)] [http://kutuzov.velchel.ru/index.php?cnt=10, Хроника жизни Кутузова Михаила Илларионовича] *[http://chron.eduhmao.ru/index.html известный полководец Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов] {{algus}} {{eelnev-järgnev \| eelnev=[[Moritz von Lacy]] \| nimi=Leedu kindralkuberner\| aeg=[[1799]] – [[1801]]\| järgnev=[[Levin August von Bennigsen]]}}

Mihhail Kutuzov: erinevus redaktsioonide vahel