Saar (perekond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Taxobox
| name = Saar
| image_caption = [[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior'')
| image_width = 200px
| regnum = [[Taimed]] ''Plantae''
| genus = '''Saar''' ''Fraxinus''
▲|| [[Hõimkond (bioloogia)|Hõimkond]]: || [[Katteseemnetaimed]] <br>''Magnoliophyta''
'''Saar''' (''Fraxinus'') on [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[Õlipuulised|õlipuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv
▲|| [[Klass (bioloogia)|Klass]]: || [[Kaheidulehelised]] <br>''Magnoliopsida''
▲|| [[Selts (bioloogia)|Selts]]: || [[Iminõgeselaadsed]] <br>''Lamiales''
▲|| [[Sugukond (bioloogia)|Sugukond]]: || [[Õlipuulised]] <br>''Oleaceae''
▲|}
▲'''Saar''' (''Fraxinus'') on [[Õlipuulised|õlipuuliste]] sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik igihaljas) [[lehtpuu]]de ja –põõsaste perekond.
Saarepuu seemnetega kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes või kobarates ja see on [[tiibvili]] ja sarnaneb [[Vaher (perekond)|vahtraga]]. Erinevalt vahtrast paiknevad saarel viljad ühekaupa. Kui vahtra seemned varisevad juba sügisel, siis enamik saare omadest alles kevadel. Tegelikult on neil kahel puul aga väga vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda [[Pihlakas|pihlakaga]] sassi ajada. Kuid saare lehed on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga. Nende lehekesed on suuremad, terava tipuga ja täiesti paljad. Rohkem ühist on saarel [[sirel]]iga ja kaugete maade [[õlipuu]]ga. Kõik nad kuuluvad õlipuuliste hulka. ▼
Saare lehed kasvavad paariti, vahel kolmekaupa [[männas]]es, ja need on sulgjad liitlehed.
▲Eestis kasvab [[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior'') peamiselt salu- ja [[lodumets]]ades ning (eriti [[Saaremaa]]l) puisniitudel. Eestisse on toodud 10 võõrliiki, neist kõige rohkem leidub [[pensilvaania saar]]t (''Fraxinus pennsylvanica'').
▲
Saarepuit on kõva, tihe (alates 670 kg/m³ – ''Fraxinus americana'' – kuni 710 kg/m³ – harilik saar), sitke, väga tugev ja elastne, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt suurt tugevust ja vetruvust nõudvate esemete, näiteks ambude ja vibude, kurikate ja nuiade ning tööriistakäepidemete valmistamiseks. Saart kasutatakse tisleritööstuses ja saarevineerist tehakse [[mööbel|mööblit]].
Saart on kerge töödelda [[nael]]ade, [[kruvi]]de ja [[liim]]iga, seda on hea masinaga töödelda ja võimalik on saavutada kõrge viimistlusaste. Seevastu välistingimustes saart laialdaselt ei kasutata, sest kokkupuutel maapinnaga kaotab ta kulumiskindluse ja võib arvestada, et viie aastaga mädaneb ta täielikult.
Saarepuud kasutatakse [[elektrikitarr]]ide ja vahel ka [[akustiline kitarr|akustiliste kitarr]]ide [[kõlakast]]ide, samuti [[trumm]]ikerede valmistamiseks. See on tuntud oma ereda, terava värvuse ja püsiva kvaliteedi poolest.
Saar on suurepärane küttepuu.
Sinise saare sisekoorest toodeti vanasti [[sinine|sinist]] värvi.
Suured saare- ja [[jalakas|jalaka]]oksad murduvad sageli igasuguse hoiatuseta, mistõttu [[Inglismaa]]l [[Sussex]]is kutsuti neid puid lesestajateks.
Tohutu hulga, vähemalt 243 liblikaliigi <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Lepidoptera_that_feed_on_ashes Saarel toituvate liblikaliikide loend]</ref> [[röövik]]ud toituvad saarel.
== Saar kultuuris ==
[[Vanakreeka mütoloogia]]s elasid saartes [[meliaadid]], nii nagu [[tamm]]edes elasid [[drüaadid]]. Paljudes vanakreeka [[müüt]]ides ja [[komme]]tes onn saart mainitud.
[[Skandinaavia mütoloogia]]s peetakse [[maailmapuu]]d [[Yggdrasil]]i tavaliselt saareks. Esimene inimene [[Ask]] tehti saarest ja tema nimi tähendabki [[vanapõhja keel]]es saart.
Saar eritab suhkurjat ainet. Skandinaavia mütoloogias mainitud "inspiratsiooni [[mõdu]]" oli arvatavasti kääritatud saareeritis.
== Viited ==
<references/>
== Välislingid ==
| |||