Delta: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: lv:Upes delta |
P grammatikat ja kribu |
||
7. rida:
Delta tekib [[purdosake]]ste (peamiselt [[liiv]]a, [[aleuriit|aleuriidi]] ja [[savi|saviosakeste]]) [[Settimine (geoloogia)|settimisel]] aeglasema vooluga jõelõigul. Tavaliselt on selleks [[suue|jõesuue]]. [[Sete]]te kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. Setteist moodustuvad [[saar]]ed ja [[poolsaar]]ed.
Delta kuju mõjutavad [[Merelaine|lained]] ja [[looded]]. Lained takistavad deltade arengut, uhtudes setteid jõesuuetest laiali ja moodustades [[rannavall]]e, mis täidavad
Ka [[looded]] takistavad delta moodustumist: mõõnaga jõest välja voolav merevesi uuristab lehtrikujuliselt laieneva suudme ja uhub setted avamerele, tõusuga ujutab meri jõekaldad üle ning kannab setteid jõesängist välja. Suure hulga setete puhul võib delta siiski moodustuda, kuna jõgi moodustab mitu lehtersuuet, mille vahele jääb saari. Näiteks [[Jangtse]] ja [[Meghna]] jõed.
Delta võib moodustuda ka sisemaal. Näiteks [[Okavango]] ja [[Murgab]]i jõed moodustavad delta, aga [[harujõgi|harujõed]] ei suubu kuhugi, vaid kaovad hoopis [[kõrb|kõrbeliiva]]. [[Nigeri jõgi|Nigeri jõel]] on [[keskjooks]]ul sisedelta, aga allavoolu harud ühinevad taas. Sisemaa deltasid ei nimetata siiski alati deltaks.
Termin "delta" on pärit [[Herodotos]]elt, kes märkas [[Niilus]]e delta sarnanemisest kreeka tähele [[Delta (täht)|Δ]]. Delta kuju ei pea aga olema tingimata kolmnurka meenutav, näiteks [[Mississippi]] delta on niinimetatud linnujala-tüüpi. See on tüüpiline väga seteterikkale jõele: jõesetted moodustavad pikki poolsaari, mille vahele jäävad [[laht|lahed]].
Deltaaladel või nende vahetus läheduses elab tihti palju inimesi. Põhjuseks on enamasti viljakas muld, mis soodustab põllupidamist. Paljud suured linnad, nagu [[Aleksandria]], [[Kolkata]], [[Rotterdam]], [[Shanghai]], [[Marseille]] ja [[New Orleans]], on tekkinud suurte deltat moodustavate jõgede suudmealale.
Paljud linnad, mis on ehitatud mere kaldale jõesuudme vahetusse lähedusse, ei pruugi enam olla mere kaldal, sest jõesetteist tekib pidevalt juurde uut maad. Näiteks Mississippi jõe delta tungib edasi kiirusega umbes 60, Niiluse delta aga "kõigest" 3
Maailma suurim delta on tekkinud [[Brahmaputra]] ja [[Ganges]]e suudmealale. Enamiku sellest alast katab [[Bangladesh|Bangladeshi Rahvavabariik]]. [[Eesti]] jõgede suurimad deltad on [[Kasari jõgi|Kasari
[[Kategooria:Geomorfoloogia]]
| |||