Willy Brandt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Image:Bundesarchiv_B_145_Bild-F057884-0009,_Willy_Brandt.jpg|thumb
[[Pilt:Willy_Brandt_1965.png|thumb
[[Image:Willy-brandt-und-richard-nixon 1-588x398.jpg|thumb
'''Willy Brandt''' (sündinud '''Herbert Ernst Karl Frahm'''; [[18. detsember]] [[1913]] [[Lüübek]] – [[8. oktoober]] [[1992]]) oli neljas [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] liidukantsler. Ta oli ametis [[1969]]–[[1974]].
Brandt sündis [[kaubamaja]] kassapidaja Martha Frahmi ja [[Hamburg]]i arveametniku John Mölleri pojana väljaspool [[abielu]]. Ta ei näinud oma isa kunagi. Tema ema töötas 6 päeva nädalas ning sellepärast kasvatasid poissi peamiselt ema kasuisa Ludwig Frahm ja tema teine naine Dora.
Herbert ühines [[1929]] Sotsialistliku Noorusega ja astus [[1930]] [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse]]. [[1932]] asus ta tööle õpipoisina laevakindlustusettevõttes. Umbes selle aja paiku lahkus ta sotsiaaldemokraatide seast ja astus [[kommunism|kommunistlikku]] [[Sotsialistlik Tööliste Partei|Sotsialistlikku Tööliste Parteisse]].
Püüdis parandada Saksamaa Liitvabariigi suhteid Ida-Euroopa riikide, eriti [[Saksa DV|Ida-Saksamaa]], [[Poola]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. See nõndanimetatud ''Neue Ostpolitik'' (või lihtsalt ''[[Ostpolitik]]'') tõi Willy Brandtile [[1971]]. aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahupreemia]].▼
[[1933]], kui Saksamaal tulid võimule natsid, emigreerus ta [[Norra]]sse, kasutades oma suhteid laevnike ja sadamatega. Sel ajal võttis ta endale [[varjunimi|varjunime]] Willy Brandt, et vältida avastamist natside agentide poolt. [[1934]] osales ta Revolutsiooniliste Noorteorganisatsioonide Rahvusvahelise Büroo asutamises ja valiti selle sekretariaati.
Septembrist detsembrini [[1936]] külastas ta Saksamaad, kasutades '''Gunnar Gaaslandi''' varjunime. Gaasland sõlmis oma kaastöötaja Gertrud Meyeriga Lüübekist fiktiivse abielu, et kaitsta teda deporteerimise eest. [[1937]] [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal töötas Brandt [[Hispaania]]s [[ajakirjanik]]una. [[1938]] võttis Saksamaa valitsus talt kodakondsuse ära; niisiis taotles Brandt Norra kodakondsust. [[1940]] sakslased okupeerisid Norra ja vahistasid Brandt, kuid ei tundnud teda ära ja lasid ta jälle vabaks. Sama aasta augustis sai Brandt Norra kodanikuks; vastava dokumendi andis talle [[Stokholm]]is asuv Norra saatkond. Stokholmis elas Brandt kuni sõja lõpuni. Eksiili ajal õppis Brandt selgeks [[norra keel|norra]] ja [[rootsi keel]]e ning säilitas elu lõpuni Norraga tihedad suhted.
[[1946]] naasis Brandt [[Berliin]]i, töötades esialgu Norra valitsuse heaks. [[1948]] võttis ta taas endale Saksa kodakondsuse, võttes oma kodanikunimeks senise varjunime, ja astus taas Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse.
[[1956]] astus Brandt teravalt välja [[NSV Liit|NSV Liidu]] sissetungi vastu [[Ungari]]sse ja [[1958]] [[Nikita Hruštšov]]i plaani vastu muuta Berliin [[vabalinn]]aks. Nende sõnavõttude tõttu peeti teda oma erakonna parempoolsesse tiiba kuuluvaks; hiljem see seisukoht muutus.
[[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1957]] valiti Brandt [[Lääne-Berliin]]i linnapeaks. Valimiskampaanias toetas teda mõjukas kirjastaja [[Axel Springer]]. Brandt jäi Lääne-Berliini linnapeaks [[1966]]. aastani. See oli Berliinis üsna pingeline aeg, sest just sel ajal ehitati [[Berliini müür]].
[[1964]] sai Brant Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei esimeheks ja säilitas selle koha [[1987]]. aastani, kauem kui ükski teine SDP juht, kui välja arvata erakonna asutaja [[August Bebel]].
[[1961]]. aasta valimistel oli Brandt sotsiaaldemokraatide kandidaat Saksa kantsleri kohale, kuid kaotas [[Konrad Adenauer]]ile Saksamaa Kristlik-Demokraatlikust Liidust. [[1965]] kandideeris ta uuesti ja kaotas seekord [[Ludwig Erhard]]ile, kes oli samuti kristlik demokraat. Kuid Erhardi valitsus ei püsinud kaua ning sotsiaaldemokraadid ja kristlikud demokraadid moodustasid niinimetatud suure koalitsiooni, milles Brandt sai välisministriks ja asekantsleriks.
[[1969]] kandideeris Brandt kolmandat korda kantsleriks ja seekord võitis valimised. Pärast kolmenädalasi läbirääkimisi väiksema Saksamaa Vaba Demokraatliku Parteiga moodustati valitsus, mida juhtis Brandt.
▲
[[1941]]–1946 oli Brandt abielus Anna Carlotta Thorkildseniga, kes oli Norra isa ja Saksa-Ameerika päritolu ema tütar. Neil oli tütar Nina (sündinud 1940). Pärast lahutust abiellus Brandt 1948 Rut Hanseniga. Nad said kolm poega: Peter (sündis 1948, ajaloolane), Lars (sündis [[1951]], kunstnik) ja Matthias (sündis [[1961]], näitleja). Brandt lahutas oma teise abielu [[1980]] ja sellest ajast kuni surmani ei kohtunud ta Rutiga kordagi. Kolmandat korda abiellus Brandt [[9. detsember|9. detsembril]] [[1983]] Brigitte Seebacheriga (sünds 1946).
{{commons|Willy Brandt}}
{{NobelRahu}}
{{DEFAULTSORT:Brandt, Willy}}
[[Kategooria:Saksamaa poliitikud]]
| |||