Kalevipoeg (Glehni park): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Kalevipoeg (Glehni park).jpg|thumb|Glehni [[Kalevipoeg]]]]
[[Pilt:Kalevipoeg_(Glehni_park)_01.jpg|thumb| Esiplaanil 1908 aastal valminud [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] säilinud tükid. Taamal 1990 taastatud koopia.]]
'''Kalevipoeg''' on [[skulptuur]] [[Glehni park|Glehni pargis]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s, asudes [[Glehni loss|Glehni lossist]] edelasuunal. Betoonist ja raudkivitükkidest sarvilise hiiglase kuju valmis aastal [[1908]] [[Nikolai von Glehn]]i eestvõttel<ref name="Skulptuur Kalevipoeg">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2253 Skulptuur «Kalevipoeg», M. Karmini koopia N. v. Glehni järgi, 1990 (graniit, segu).] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>.
7. rida ⟶ 8. rida:
Kohalikud elanikud hakkasid aga skulptuuri kutsuma ''"Glehni kuradiks"''. Sellest nördinud lasi Glehn kuju ette paigaldada kivi kirjaga "[[Kalevipoeg]] on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" Paraku lammutati kunstiteos juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal venelaste poolt <ref>[http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/kuulsaid/kuulsaid_glehn_02.html NIKOLAI von GLEHN (1841-1923). Kuulsaid mõisnikke.] Harjumaa mõisad. Harjumaa Muuseum</ref>.
Alanud sõda ja sellega kaanenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). [[1915]] aastal müüriti [[Glehni lossi vaatetorn|vaatetorni]] ukseavad kinni ja õhati Kalevipoja kuju.<ref>Nõmme läbi aegade. Lk. 29</ref>
[[Nõmme Heakorra Selts]]i algatusel taastati Glehni Kalevipoeg esialgse kuju varemete kõrvale skulptor [[Mati Karmin]]i poolt.<ref name="Skulptuur Kalevipoeg"/> Projekti hingeks oli Reet Niido
| |||