Kalevipoeg (Glehni park): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Kalevipoeg''' on [[skulptuur]] [[Glehni park|Glehni pargis]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s, asudes [[Glehni loss|Glehni lossist]] edelasuunal. Betoonist ja raudkivitükkidest sarvilise hiiglase kuju valmis aastal [[1908]] [[Nikolai von Glehn]]i eestvõttel<ref name="Skulptuur Kalevipoeg">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2253 Skulptuur «Kalevipoeg», M. Karmini koopia N. v. Glehni järgi, 1990 (graniit, segu).] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>.
 
Skulptuuri motiivid pärinevad mütoloogiast, kujutades kangelast metsloomanahk õlgadel. Nuiale toetuva figuuri modelliks võttis ta iseennast ja suurendades kõiki mõõtmeid neli korda. Koos ''[[Lohe (Glehni park)|Lohe]]'' skulptuuriga soovis [[Nikolai von Glehn|von Glehn]] moodustada tseeni, kus vägilase selja taga luurab koletis<ref>Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 15</ref>.
<ref>Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 15</ref>.
 
Kohalikud elanikud hakkasid aga skulptuuri kutsuma ''"Glehni kuradiks"''. Sellest nördinud lasi [[Nikolai von Glehn|von Glehn]] kuju ette paigaldada kivi kirjaga "[[Kalevipoeg]] on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" Paraku lammutati kunstiteos juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal<ref>[http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/kuulsaid/kuulsaid_glehn_02.html NIKOLAI von GLEHN (1841-1923). Kuulsaid mõisnikke.] Harjumaa mõisad. Harjumaa Muuseum</ref>.
Skulptuuri motiivid pärinevad mütoloogiast, kujutades kangelast metsloomanahk õlgadel. Nuiale toetuva figuuri modelliks võttis ta iseennast ja suurendades kõiki mõõtmeid neli korda. Koos ''[[Lohe (Glehni park)|Lohe]]'' skulptuuriga soovis [[Nikolai von Glehn|von Glehn]] moodustada tseeni, kus vägilase selja taga luurab koletis<ref>Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 15</ref>.
<ref>[http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/kuulsaid/kuulsaid_glehn_02.html NIKOLAI von GLEHN (1841-1923). Kuulsaid mõisnikke.] Harjumaa mõisad. Harjumaa Muuseum</ref>.
 
[[Nõmme Heakorra Selts]]i algatusel taastati Glehni Kalevipoeg esialgse kuju varemete kõrvale skulptor [[Mati Karmin]]i poolt.<ref name="Skulptuur Kalevipoeg"/> Projekti hingeks oli Reet Niido
Kohalikud elanikud hakkasid aga skulptuuri kutsuma ''"Glehni kuradiks"''. Sellest nördinud lasi [[Nikolai von Glehn|von Glehn]] kuju ette paigaldada kivi kirjaga "Kalevipoeg on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" Paraku lammutati kunstiteos juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal<ref>[http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/kuulsaid/kuulsaid_glehn_02.html NIKOLAI von GLEHN (1841-1923). Kuulsaid mõisnikke.] Harjumaa mõisad. Harjumaa Muuseum</ref>.
<ref>[http://www.nhs.ee/seltsist/ Ajalugu; Seltsist] Nõmme Heakorra Selts</ref>.
 
[[Nõmme Heakorra Selts]]i algatusel taastati [[Nikolai von Glehn|Glehn]]i [[Kalevipoeg]] esilagse kuju varemete kõrvale skulptor [[Mati Karmin]]i poolt.<ref name="Skulptuur Kalevipoeg"/> Projekti hingeks oli Reet Niido<ref>[http://www.nhs.ee/seltsist/ Ajalugu; Seltsist] Nõmme Heakorra Selts</ref>. Pidulik taasavamine toimus [[4. november|4. novembril]] [[1990]]<ref>Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 242</ref>. Alates [[1991]] on skulptuur muinsuskaitse all (kunstimälestis nr. 755)<ref name="Skulptuur Kalevipoeg"/>.
 
[[Nõmme Heakorra Selts]]i algatusel taastati [[Nikolai von Glehn|Glehn]]i [[Kalevipoeg]] esilagse kuju varemete kõrvale skulptor [[Mati Karmin]]i poolt.<ref name="Skulptuur Kalevipoeg"/> Projekti hingeks oli Reet Niido<ref>[http://www.nhs.ee/seltsist/ Ajalugu; Seltsist] Nõmme Heakorra Selts</ref>. Pidulik taasavamine toimus [[4. november|4. novembril]] [[1990]]<ref>Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 242</ref>. Alates [[1991]] on skulptuur muinsuskaitse all (kunstimälestis nr. 755)<ref name="Skulptuur Kalevipoeg"/>.
 
==Vaata ka==