Sulev Vahtre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
12. rida:
Agraarajaloo kõrval huvitasid Vahtret jätkuvalt aga ka keskaegsed kroonikad ning Eesti keskaeg üldisemalt. [[1980]]. aastal õnnestus tal trükis avaldada seni autoriteetseimaks jäänud uurimus [[Jüriöö ülestõus]]ust, mille eest ta [[1990]]. aastal sai doktor [[Arthur Puksov]]i [[Arthur Puksovi fond|fondi]] preemia. [[1980. aastad|1980. aastatel]] tegeles ta aktiivselt ka vaimuelu ja [[kirkuajalugu|kirikuajaloo]] uurimisega, kuid järgmine oluline teos käsitles taas eesti varasemat poliitika- ja sõjaajalugu: 1990. aastal ilmus raamat "Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227".
Ülikooli õppejõuna võttis Vahtre aktiivselt osa ÜTÜ Ajalooringi tegevusest, olles selle üks pikaajalisemaid juhendajaid. Koos kolleegi [[Helmut Piirimäe]] ja mõnede teistega muutis ta selle üheks rahvusvaimsuse hoidjaks toonases Tartu Riiklikus Ülikoolis. Samuti tegeles Vahtre aktiivselt spordiga, algatades [[1979]]. aastal iga-aastased õppejõudude ja lõpetajate jalgpallivõistlused, mis kestavad siiani. Vahtre ise oli õppejõudude meeskonna 13-kordne kapten.<ref>
| |||