'''Vesikupp''' (''Nuphar'') on [[õistaimvesiroosilaadsed|vesiroosilaadsete]]edeperekond[[selts (bioloogia)|seltsi]] [[vesiroosilised|vesiroosiliste]] sugukonnast[[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[perekond (bioloogia)|perekond]].
Vesikupu [[areaal]]iks on [[põhjapoolkera]] [[parasvööde|parasvöötmepiirkond]].
Perekonda kuulub sõltuvalt klassifitseerimisest 1–25 liiki. Mõned botaanikud loevad vesikupu perekonda ainult [[kollane vesikupp|kollast vesikuppu]] koosning ülejäänuid selle alamliikidealamliikideks ja vormidegavormideks. Suurem osaEnamik botaanikuid tunnustab aga 10–15 liiki. Viimased geneetilisel tasemel tehtud uuringud näitavad, et euroopa liigid on rohkem sugulased omavahel ja ameerika liigid omavahel.
Vesikupu perekond sarnaneb väliskujult suuresti [[vesiroos]]i perekonnaga. TähtsamadTähtsaimad erinevused on [[kroonlehed|kroon]]- ja [[tupplehed|tupplehtede]] vahel: vesikupul on kroonlehed palju väiksemad kui 4–6 helekollasevärvilisthelekollast tupplehte, vesiroosidel on seevastu kroonlehed suuremad kui tupplehed; samuti erineb kahe perekonna [[vili|vilja]] valmimine: vesikupu vili valmib veepinnast kõrgemal, aga vesiroosi vili vajub vee alla kohe, kui [[õis]] sulgub. Kuid lehed on mõlemal sarnased.
Eestis on kaks vesikupu liiki:
*[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), tavaline
*[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila''), peamiselt Kagu-Eestis
== Vesikupp kultuuris ==
[[Kreutzwald]]i muinasjutus "[[Kullaketrajad]]" muutus põgenenud neiu vesikupuks.
