Ludwig Sakslane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: cy:Louis yr Almaenwr
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Ludwig der Deutsche.jpg|thumb|Ludwig Sakslase aegne münt]]
 
'''Ludwig Sakslane''' (ka '''Ludwig II'''; umbes [[806]] – [[28. august]] [[876]] [[Frankfurt am Main]]) oli [[Ludwig Vaga]] poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas [[843]]–[[876]], [[Karolingid]]e dünastiast. Varem valitses ta isa süseräniteedi all samuti Frangi impeeriumi idaalu (peamiselt Baierit, alates [[817]]).
 
Ludwigi isa oli [[Frangi keiser]] [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]].
[[840]]–843 Frangi riigi pärilussõdades oli Ludwig liidus oma poolvenna [[Charles Paljaspea]]ga nende ühise vaenlase, vanima venna [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothari]] vastu. [[Verduni lepe|Verduni leppega]] sai Ludwig endale kunagise [[Karl Suur]]e impeeriumi perifeerse idaosa, ent koos sellega ka võimaluse laiendada seda paganate arvelt ida suunas, mida tema järeltulijad eriti [[11. sajand|11.]]–[[12. sajand]]il ka tegid.
 
[[840]]–843 Frangi riigi pärilussõdades oli Ludwig liidus oma poolvenna [[Charles Paljaspea]]ga nende ühise vaenlase, vanima venna [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothari]] vastu. [[844]]. aasta [[Verduni lepe|Verduni leppega]] sai Ludwig endale kunagise [[Karl Suur]]e impeeriumi perifeerse idaosa (Itaalia), ent koos sellega ka võimaluse laiendada seda paganate arvelt ida suunas, mida tema järeltulijad eriti [[11. sajand|11.]]–[[12. sajand]]il ka tegid.
Ludwig osutus heaks armeejuhiks ning suutis tagasi tõrjuda kõik paganate rünnakud Ida-Frangi riigile, samuti oma valdusi suurendada, põhiliselt laguneva Kesk-Frangi riigi arvelt. [[875]], kui keiser [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]] suri, taotles Ludwig oma venna Karl Paljaspea kõrval keisritrooni, kuid viimane jõudis ette ning allutas [[Itaalia]] oma võimule. Solvunud Ludwig plaanitses kättemaksuretke, kuid suri enne, kui jõudis armeed oma venna vastu viia.
 
Ludwig osutus heaks armeejuhiks ning suutis tagasi tõrjuda kõik paganate[[saratseenid]]e rünnakud Ida-Frangi riigile (Lõuna-[[Itaalia]]s), samuti oma valdusi suurendada, põhiliselt laguneva Kesk-Frangi riigi arvelt. [[875]], kui keiser [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]] suri, taotles Ludwig oma venna Karl Paljaspea kõrval keisritrooni, kuid viimane jõudis ette ning allutas [[Itaalia]] oma võimule. Solvunud Ludwig plaanitses kättemaksuretke, kuid suri enne, kui jõudis armeed oma venna vastu viia.
Ludwigi lisanime "Sakslane" võtsid kasutusele alles [[19. sajand]]i Saksa ajaloolased, kes püüdsid näidata Ida-Frangi riiki sisuliselt Saksa rahvusriigina, ent tegelikult see nii ei olnud. Ludwig oli ilmselt küll germaanlane, kuid vaevalt see tema esmane identiteeditunnetus oli.
 
Ludwigi lisanime "Sakslane" võtsid kasutusele alles [[19. sajand]]i Saksa ajaloolased, kes püüdsid näidata Ida-Frangi riiki sisuliselt Saksa rahvusriigina, ent tegelikult see nii ei olnud. Ludwig oli ilmselt küll germaanlane, kuid vaevalt see tolleaegses käsitluses tema esmane identiteeditunnetus oli.
 
Ludwigi pojad olid: [[Karlmann (Baieri)|Karlmann]], [[Baieri kuningas]] ja Ida-Frangi järgmine kuningas, [[Ludwig Noorem]], [[Saksimaa]] valitseja, ja [[Karl Paks]], viimane Frangi riigi ainuvalitseja.