Jogaila: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jogaila''' ([[poola keel|Poola]] [[Poola kuningas|kuningana]] '''Władysław II Jagiełło'''; valgevene ''Jahajla (Ягайла)''; umbes [[1350]] – [[1. juuni]] [[1434]]) oli [[Leedu suurvürst]] [[1377]]–[[1381]] ja [[1382]]–[[1401]] ning [[Poola kuningas]] [[1386]]–[[1434]]. Jogaila, pärinedes ise [[Gedimiinid]]e seast, pani aluse [[Jagelloonid]]e dünastiale, mis valitsesid Leedut ja Poolat [[1572]]. aastani.

 

 

Jogaila oli esialgu pagan, kuigi ta isa oli õigeusklik. Ent Leedugi oli jäänud vürsti usust sõltumata paganlikuks ning kui Algirdas suri, sai Jogaila suurvürstiks. Ent ta läks tülli Kęstutisega, kes oli ta isa ajal olnud kaasvalitseja ning puhkes kodusõda, mille võitis Kęstutis, kes soovis paganlikku riigikorda säilitada. Jogaila tahtis aga riiki Poolale lähendada. Kęstutis jättis Jogaila küll suurvürstivõimust ilma, kuid säilitas talle ühe vürstkonna, mistõttu viimasele jäi niipalju võimu, et ta sai [[1382]]. aastal riigipöörde korraldada ning Kęstutise ja Vytautase vangi võtta. Kęstutise lasi ta tappa, Vytautas pääses aga põgenema ning leidis varjupaiga [[Saksa ordu]] juures, kuna ta oli vahepeal katoliiklaseks hakanud. Jogaila lasi Kęstutise aga auavalduste saadel paganlikult põletada, kuigi ta ise oli Kestutise tapnud. Seejärel asus Jogaila kiiresti kontakte looma Poolaga ning saavutas selle, et ta valiti Poola kuningaks, misjärel ta võttis vastu katoliikluse ja abiellus kuninganna [[Jadwiga]]ga. [[1386]]. aastal loodud [[Krevo unioon]]iga tekkis sisuliselt Poola-Leedu ühisriik, järgmisel aastal viidi läbi ka Leedu ametlik ristimine. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema. Nii tekkis Leedus peagi Jogaila-vastane mäss ning selle etteotsa tõusis [[Vytautas]]. Lõpuks jõudsid sugulased omavahel kokkuleppeni ning Vytautasest sai Jogaila suveräniteedi all Leedu tegelik valitseja. [[1401]]. aastal loobus Jogaila ka ametlikult Leedu valitseja tiitlist ning Poola-Leedu [[personaalunioon]] lakkas olemast.