George Browne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Browne tegi Venemaa teenistuses edukat sõjaväelist karjääri: [[1751]]. a sai kindralporutšikuks, [[1756]]. a ülendati kindral ''en chef''iks (täis[[kindral]]). [[1779]]. a andis [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]] talle ja tema järeltulijatele õiguse kasutada [[krahv]]itiitlit. [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] sai Browne [[Zorndorfi lahing]]us raskelt haavata ning ta pähe pandi hõbeplaat, mis jäi sinna kuni tema surmani.
Keiser [[Peeter III]] nimetas Browne'i Liivimaa kuberneriks, sellesse ametisse jäi ta kuni oma surmani.
Keiser [[Peeter III]] nimetas Browne'i Liivimaa kuberneriks, sellesse ametisse jäi ta kuni oma surmani. [[1775]]. aastal nimetas [[Katariina II]] ta ka Eestimaa kuberneriks. Alates [[1783]]. aastast oli ta Balti kubermangude kindralkuberner ([[Tallinna asehaldurkond|asehaldur]]). Browne oli [[Balti erikord|Balti erikorra]] pooldaja, kuid samas püüdis ta parandada ka lihtrahva olukorda. [[Baltisakslased|Baltisaksa]] mõisnike vastuseisu tõttu ei õnnestunud tal küll selles vallas eriti midagi korda saata. [[Asehaldusaeg|Asehaldusajal]] püüdis ta Balti aadlikke ja keskvõimu lepitada. [[1784]]. aastal otsustas ta uue maakonnakeskusena rajada [[Võru]] linna. Browne on siiani vanim Eestit valitsenud inimene, ta suri ametis olles 94-aastaselt.▼
== Tegevus Liivima kubernerina ==
[[1765]] [[12. aprill]]il avaldas kindralkuberner Browne oma patentidega nn positiivsed määrused, millega Liivimaa talurahvas sai õiguse vallasvarale. Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupojad said ka õiguse mõisnikke, kes kaitseseaduse sättest kinni ei pidanud, kohtusse kaevata. Puuduliku järelvalve ja mõisnike endi äärmiselt vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud 1765. a. kaitseseadused siiski täit järgimist.
[[1765]] [[18. aprill]]il avaldas kindralkuberner Browne oma patendiga Liivimaa maapäeval vastu võetud [[kindralsuperintendent]] Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematesse mõisatesse. Mõisnike kohustati palkama lugeda oskavaid ja ristiusku tundvaid talupoegi talulaste õpetamiseks. Õpetus koolis pidi toimuma [[mardipäev]]ast [[lihavõtted|lihavõtteni]]. Mõisnike leige suhtumise või koguni vastuseisu tõttu need nõudmised siiski täit rakendamist ei leidnud.
== Tegevus Eestimaa ja Liivimaa kindralkubernerina ==
▲
Ta oli kantud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]], [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]] ja [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkonna]] matriklisse. Talle kuulus Liivimaa alal mitu mõisat: [[Sigulda]], [[Smiltene]], [[Võrumõisa]], [[Gāle]], [[Paltmale]], [[Šenberga]], [[Pianava]], [[Bāltamuiža]] ja [[Džūkste]].
| |||